Monday, September 27, 2010

25.09.2010 Suvi on tagasi!

Aitäh Annele, et ta nii vahva idee eile õhtul välja käis; lähme Nõvale piknikule ja siis seenele. Sven mainis küll, et ta enne 11.45 alla ei tule, sest on laupäev ja siis peab kaua magama. Aga eks kolme väikse lapse vanemad teavad omast käest, et nii kaua magada on ainult unistus või reaalsus, mis täitub kui laps ülikooli läheb. Igaljuhul kell 11 oli kaks ekipaazi autosid teel Lääne-Eesti rannikule. Igas autos palju lapsi, lõbusaid vanemaid inimesi ja meie autos 2 vahvat koera.
Kui meie autotäis rahvast kohale jõudis oli Annel pikniku lina kaetud uhke söögiserveeringuga. Lasime hea maitsta nng suundusime randa, et lapsed ja kutsad mürada saaksid. Ilm oli tõesti soe, isegi kui väga tahta oleks võinud ujumagi minna - seda tegi seekord ainult Betti, kes jalgupidi vette sulpsas.

Sellel pildil plaanisime, et on allkiri: Külliki ja Berta kõrvuti randa jalutamas..ehhh







Rannas oi tõesti mõnus jalutada, kutsadega võidu joosta ja niisama lasta päiksel nägu paitada. Ohhh oleks suvi tagasi.

Siin teeb igaüks oma tegevusi ja ei lase teistest häirida ennast
Tegin koertega rannas jooksutrenni. Berta pidas vastu aga Gucci väsis ära
Sõbrannad jalutamas
 Rannas toimus rida fotovõtteid. Ütleme nii, et 98% ajast oli kaamera Liisa ja Betti käes, et sellel päeval tegid üle 300 pildi. Tuleb tunnistada, et 8 aastane Liisa ja 6 aastane Betti tegid väga häid pilte. Noored talendid!

Johannes poseeris Liisale mitme eri näoga - see on dracula nägu
Väike Mathias otsustas paparazzo Liisa eest nägu varjata...sama tegi ka Berta ..
...aga sellist hurmuri naeratust ei saa ju varju jätta!
Kas usute, et see on selle võluva naeratusega poisi isa!!!!
 Otsustasime ka metsas kolada, et ehk leiab seeni. seeni oli aga Indrek otsustas korjata ainult kuuseriisikaid siis meie saak oli 0 seent. Mina oleks korjanud ka teisi seeni aga selles osas olen nii võhik, et raudselt võin öelda, et tunnen punast kärbseseent.

Betti ja Gucci märkasid vist seent, sellest vist need pilgud :)
Iga kutsu oma suunas
Seda seent ma tunnen
Metsas oli vahva jalutada. aeg ajalt vaatasin, kas koerad ikka olemas ja kaks last käekõrval. Samal ajal Indrek otsis seeni ja Liisa pildistas. Õnneks saime palju maguaid pohlasid süüa, seega talveks väike vitamiini varu kehas. Muuseas ka Berta sööb pohlasid, sest see oli metsas maius, et ta minu juurde kalpsaks ja trikke teeks.

Berta põdrasambla vahel kalpsamas
Armas pilt
Peremees ja koer. Ps. korv on tühi...iihihiiii
Liisal on silma fotole - vanemad laps vajab aparaati, et enda annet arendada!
Tagasiteel
Teel rada jäi Liisa kaamera ette hobune. Hobused on Liisa kirg
Jõudsime metsat tagasi siis nagu ennem ütlesin olid seenesaak kõigile erinev. Kellel korv täis ja kelle täiesti tühi. Noh aga sellel aastal seeni ju juba saadud, seega kurb ei olnud keegi.
Enne äraminekut jalutasime veel rannas ja nii otsustas Berta Guccile näidata kuidas see kaevetöö käib.

Väiksed kaevetööd
Aegajalt kippus auk kahele väikseks jääma
Berta avastas augupõhjast vist midagi
Eks see augukaevamise õpetamine võtab võhmale!
Betile jäid ka õpetussõnad meelde
Beti hakkas meid pildistama kui me kambaga rannas jooskutrenni tegema hakkasime.

Seltskond jooksutrennis
Eks ainult Liisa teab, mida ta siin teeb :)
Ega ainult suured pidanud pikniku
Mereääres möödusid tunnid kiiresti. Enne pealinna tagasitulekut otsustasime läbi hüpata seal samas suvitavatele Indreku ristivanematele. 
Mhhh sealt lahkudes mõistsin, mida tähendab inimeste vaheline hingesoojus ja üksteisest hoolimine. Nad olid ääretult erudeeritud, intelligentsed ja soojad inimesed. Kui kellegil oleks õigus siin Eesti nina püsti ajada ja öelda, et olen tegija siis nemad on inimesed, kes võiksid seda teha. aga nad ei tee. Milline soe ja sõbralik vastuvõtt, tänan Teid Mai ja Andres, et meie suurt seltskonda nii suure soojuse ja lahkusega vastu võtsite. Minu lugupidamine Teie vastu.
Tagasiteel mõtlesin, et on see elu, mis ta on, keerdkäike teeb ta igaljuhu ja kõigile. Vahel oled nagu linnuke oksal ja vahel mõtled, et põrguvärk, miks mina! Mina ei tea kuidas teistega aga sellel hetkel tundus mulle, et kõige olulisem on see kui su kõrval on keegi kellega koos on hea olla, kasvõi ainult kahekesi ja sügaval metsa sees, loomulikult üks väike kutsa võiks ka ju seltsiks olla ;).

Sellised elufilosoofiad tagasiteel!

Aga sellel päeva oli mets võrratult ilus, kuldselt kollane, punane ja roheline. Sooja oli pea 22 kraadi ja tunne oli sees, et suvi on tagasi. Lahe seltskond oli meil täna!

Ps. vanaema ära kiusa Liisat :) neid S tähega algavaid sõnu on ikka jube raske nuputada. Aga lõbus oli teie sõnamängu tagaistmel kuulata.

Ps.ps. Täna õhtust oleme jälle väike kolmeliikmeline pere, Liisa ja Gucci transportisime koju ja nii meie rendivanemate elu seekord lõppes.

No comments:

Post a Comment