Täna oli see kohutav päev, mis oleks pidanud olemata olema!
Tööl töökaaslastele kiitlesin, et mu on super koer, ühtegi asja ei ole ta lõhkunud ega pahandust teinud. targalt veel targutasin, et kõik oleneb sellest kuidas sa välistad neid olukordi ja võtmesõna on selles, et hoiad oma koera tegevuses.
Õhtul kui koju saabusin oli Berta rõõmsalt mul vastas nagu alati. Tervitasin teda ülevoolavalt ,sest ta on ju niii armas. Indrek palus mul arvutituppa tulla ning näitas, mis juhtunud oli. Nimelt oli ta hommikul avastanud, et Berta oli minu kauni-armsa-elegantse-trendika-moeka-ilusa-erilise-teistsuguse-chici-üli ilusa käekoti ribadeks purenud. See oli Mustrist ostetud kuldne litritega käekott, mida kandsin erilistel hetkedel. See käekott oli nii bling-bling, et oma inetuses oli ta tõeline trendi hitihoiatus!!!
Aga nüüd on tast ainult ribalad järel! Võtsin Berta sülle, paitasin teda ja kotti ning pisarad voolasid. Õnneks mul on juba mõned ideevälgatused olemas kuidas ma seda parandada saan aga eks näis.
Bye bye minu kaunis bling-bling kott, olid mulle üks eriline bling-bling!
 |
| Minu bling-bling kott (taga on näha mõned purunenud litrid) |
 |
| Vast ta sai aru ka, et tegi pahandust (aga ma ei pahandanud temaga) |
Eks Bertale on see ka natukene valus mälestus, sest mõned litrid sattusid ka tema organismi ja täna nad väikse valuga riburada välja tulevad.
Õhtul tegime pika jalutuskäigu Gucci ja Saaraga. Aeg-ajalt sai Berta ka rihmata joosta ja kahe lõbusa kutsa seltsis joosta. Helenilt ja Saaralt saime vahva kaelarihma, mida hakkame kohe kasutama :)
Hiljem Betti teatas, et ükspäev lähme ainult meie kolm jalutama, sest siis saab väiksemale ringile minna ja tema saab kaasa tulla ning Bertat rihmast hoida - lubasin seda pühalikult.
No comments:
Post a Comment