Ja nii see mõte teoks saigi, et uus mudi tuleb meie perre!
Kaua otsisin ja mõtlesin ja kaalusin ning otsus sai tehtud, et kui uus mudi meie koju saabub siis peab ta olema Nèra täpne koopia :)
Lihtne ju!!!
Aga jaanuari lõpus sai teekond ette võetud ja nii see ongi, et tänaseks juba peaaegu 12 nädalane Champion Iva El Reino de Kori ehk koduselt Drops on meid hulluks ajamas :)
Dropsi ema-isa ning pesakond nägi ilmavalgust 19. nov 2023
Kutsikas on üllatavalt julge! Ta pole kordagi lärmi löönud, et pesakonnas eemale võeti ning võõraste juures elama peab. Esimesest hetkest alates oli meievaheline side loodud ning koer võttis sekunditega meid omaks. Ca 900km autosõit ei valmistanud meile probleeme, kuts oli nagu vana proff - kõik pissid tehti õue, oma pesas oli nagu vagur talleke. Nèra võtsime kutsikatoomisele kaasa, seega meie 4päevanesel reisil said koerad natukene harjuda. Kodus läks ca 1,5 päeva kui tekkis veendumus, et Nèra Dropsi ära ei söö ja saame kõik koos eksisteerida.
Tänaseks on koerte side uskumatult vinge, mängitakse, süüakse, magatakse koos ning Nèra üleloomulik armukadedus on osutunud müüdiks.
Väike pildi seeria meie kutsikast :)
Drops kasvataja antud seaga :)
Teise päeva hommik oma kodus
Drops Eestisse teel
Annan endast parima, et kasvatame tubli mudi-plika!
2023 spordihooaeg kujunes teistsuguseks kui oleksin soovinud. 2021, 2022 möödus põlvevigastust ravides, seega plaanisin 2023 alguses hoogsalt võistluskarusselli sukelduda ning vaadata, kuidas kvalifikatsioonivõistlused lähevad. Etteruttavalt ütlen, et õnnestus osaleda ainult 1l kvallil.
Jaanuaris avastasin, et meie tavapärane koostöö rajal ei ole selline nagu on olnud. Teen, mis ma teen aga ei jõua üldse joosta - tahe on olemas, kehakaal näitas võistlusvormi numbreid aga jalad oleksid nagu maaküljes kinni ja väsisin alati väga kiiresti. Tead seda tunnet unenäos, et tahad joosta aga kuidagi edasi ei liigu - täpselt selline seis oli mul platsil. Pikemalt ei hakka peatuma olukorral aga õnnestus leida maailma parim arst, kellel oli aega mind uurida, kuulata, analüüsida ja vea teada saamisel sattusin kiirkorras operatsioonilauale ning taastumisprotsess sai alata! Õppetund minule ja infoks kõigile - kui sa tunned, et sinu kehaga ei ole kõik korras ja olenemata perearsti diagnoosist, et olen haigused oma peas ise välja mõelnud siis ära jäta jonni. Võitle edasi ja tee ennast korda. Kui Sinu keha ei funktsioneeri õigesti siis ALATI on selleks põhjus, alati!
Augustis sain taas hea enesetundega trenne tegema hakata ning koostöö Nèraga on taastunud. Suve algusest hakkasin Triine juhendamisel treeninguid tegema ja nüüd olen taaskord 2x nädalas ennast platsile organiseerinud. Armastan elu, armastan agilityt!
2023 sügisest otsustasin, et hüppan MM kvalifikatsiooni rallile ja panen ennast proovile (ps. hetkeseisuga ei ole eesmärgiks 2024 MM vaid meie armsate Eesti parimatega sportlastega võidu joosta :) ).
Kahel kvallil olen osalenud ja olen üliuhke kuidas meil läinud on! Esimesed võistlused, kus ma reaalselt jälgin, mida koer teeb ja mõtlen läbi oma juhtimise (see kõik tänu Triine õpetustele ja julgustusele).
Nüüd 4 videot ja no uhkem ei saa olla! Ainus, mis kripeldama jäi oli viimase võistluse AG jooks, kus sain poomilt viieka - muid oleks sellelt rajalt III koht tulnud (pole paha Nomyle ja Mürrule väike ajaveaga alla jääda).
Kvalifikatsioon vol 1
Üliväike vale kalkulatsioon ja oleks tulemusega rada!
Kvalifikatsioon vol 2
Kui oleks hiljem "slaalom" õelnud, oleks poom ilus olnud
2024 tegemised, soovid, eesmärgid, tahtmised:
* teha parimaid valikuid enda ja koerte tervisest lähtuvalt
* igas treeningus annan endast maksimumi - esimene täispikk rada alati puhas
* panus koera treenimisse on aluseks heale sooritusele võistlusel, seega treening ei ole koht kus ainult lõbusalt lobiseda, vaid tuleb keskenduda oma sooritusele
* võistlustel 75% puhtaid radu
* võistlusnärv tugevamaks muuta ja teha seda, mida teen treeningul (ilus stardipüsivus, kiige kontroll, õigeaegsed käsklused, rajal olen teadlik koera liikumisest ja näen teda!)
* ma jumaldan trenne ning trennipäevad on nädala parimad - tuleb õppida taas jumaldama võistlusi
Üks suur uudis on aasta alguses veel tulemus, mis mõjutab mingil määral 2024 tegemisi aga sellest räägin siis kui aeg õige ;)
Sügav kummardus ja aitäh Eesti agility sportlastele. Meie väikses Eestis on hämmastavalt palju agility sportlasi, kelle tase ja oskused on maailma tippklassist. Olete kõik mulle inspiratsiooniks!
Ilusat uut 2024 aastat ja soovin, et kõikide soovid sellel aastal täituksid!
Õnneks see talv on pakkunud rohkelt lund, seega kohustuslikud lumepildid tehtud.
alati kui üritan mudilast pildistada on esimesed kaadrid sellised
tüüpiline mudi lumehanges
... ja ka üks selfie :)
Sellel talvel on Nèraga väga aktiivne metsajalutuse pisik meid tabanud. Olen ette võtnud korralikud matkad ning kohe-kohe peaksid kohale saabuma ka korralikud matkajalanõud, mis annavad lisahoogu meie uuele hobile.
Muidugi tekib küsimus, et miks Nèraga ainult nooh ei peagi mitu korda arvama, mida Berta samal ajal teeb :D Õige vastus: soojendab ennast diivanil :D Seda koera lihtsalt peab armastama, ta leiab enda jaoks alati kõige mugavama elustiili ja samal ajal kõik kahejalgsed üritavad ta elu veelgi mugavamaks teha (näiteks sai hiljuti ostetud uus diivan kamina ette :))
Ükspäev youtubes surfates avastasin iidvanad agility võistluse videod :D Kui igapäev elada mõnusas rutiinis, kus ka treeningud ja võistlused on igapäeva rutiini kuuluvad tegevused siis justkui ei saagi aru, et aeg lendab ning koos sellega ka mõned minu oskused lähevad paremaks.
Enne "tõsiseid" võistluse videosid meenutus kuidas 3e kuune Nèra ja 5e aastane Berta mängisid. Aastatega ei ole midagi muutunud - üks kiusab ja teine säilitab külma rahu ning üritab enda privaatruumi säilitada :D
Päris hea oli sattuda rohkem kui 10 aastat vanale Berta võistlusvideole. Berta oli siis 2e aastane ja raja järgi tundub, et A0 tase
Samas video kui Nèra teeb oma teist võistlust ja samuti A0 tasemel
.... ning siin videol 23 kuune koer jookseb nii nutikalt - minu rabelemine on päris naljakas, kuid kurb on see, et aastatega ma rahulikumalt juhtima ei ole õppinud :D
Siin üks pikem video Berta jooksudest! No seda koera lihtsalt peab armastama :D Ta on kõige põikpäisem, pühendunum, ilusam ja lõbusam koer - minu südameprintsess!
Tundub, et igapäevaelu on nii kirjuks ja kiireks läinud, et blogikirjutamine on kuidagi hõredaks jäänud :D
Seega võtan selle aasta 9 kuud ühte postitusse kokku. Aasta täis nii kirjuid sündmusi, et vahel on tunne, et äkki on ikka möödunud 5 aastata juba kui viimati siia kirjutasin :) Aga selle aastaga on nii kummalised lood, et tervise mõttes olen kõiki oma koeri ja ennast päris korralikult arstide käe all paremaks lasknud lõigata - ei hakka pikemalt laskuma detailidesse, kokkuvõte on, et me kõik oleme hea tervise juures ja elu parimas vormis!
Berta elab oma parimat aega - palju puhkeaega diivanil, palju süüa (jah, üritan tema söömist piirata ja vormi heana hoida) ning see kogus nunnutamist kõikide poolt on märkimisväärne. Olen märganud, et Bertast on hakanud kujunema meie perekonna lemmikkoer, keda tahetakse kõige rohkem masseerida, silitada ja mängida :D
Nèraga oleme saanud sisse mõnusa võistluse-treenimise rütmi. Ei võta ennast tõsiselt ning iga sportlik asi, mida teeme on lõbu pärast. Eesti Agility liit kehtestas 2022 aastast uued reeglid, kus suurvõistluste meeskonda kvalifitseeruvad ainult need, kes osalevad kvalifikatsiooni võistlustel, Seega 2022/2023 eesmärgiks saigi, mitte osaleda kvalifikatsioonidel - ei leia hetkel endas seda motivatsiooni, et suurvõistlustel osaleda ja ennast teistega võrdlema hakata. Võibolla tuleb see suurest egost aga ma naudin neid hetki võistlustandril, kus tähtis on see, mida mina ja Nèra teeme - mul ei ole vaja ennast teistega võrrelda, vaid mõõdupuuks olen ma ise. Ei garanteeri, et see nii jääbki aga eks elu näitab. Sisemine põleng ja tahe ennast maailma parimatega ritta seada ja mõõtu võtta, peab tulema enda seest - hetkel see tahe hõõgub kuskil sügaval minus veel :)
Aasta sisse on jäänud palju reisimist, treenimist, kolimisi, uusi sündmusi ja traditsioone luues. Aasta on kirju olnud ja kirjumaks see veel läheb aga olen igat sekundit sellest nautinud. Mul on väga vinged koerad, kes minu elurütmis suudavad püsida ja kellele otsa vaadates saad aru kui vähe on selleks vaja, et päev rõõmus oleks!
Nüüd meie 2023 tegemised pildis:
Nèra Tahkuranna rannas
..... sama koht, teine aeg
.... sama koht, teine aeg
Minu kallis Berta oma 13ndal sünnipäeval
Minu kullakesed saunamaja vundamendil
Poseering
Kodumetsas mustikal
Meie salajane pohla koht
13nda sünnipäeva kohustuslik poseerimine
Kass meil ei ole aga naabrikass kolis Mõmmi kuuti
Sellele aastal oleme jõudnud mägedesse matkama
... mägijõgedes ujuda
... ning ookeanides suplberdada
Õnneks aasta veel jätkub ning järgmistes postitustes kajastan meie 2023 võistlusuudiseid :)