Kutsikakool hakkab lõppema, seekord eelviimane, 9s tund.
Kuigi ega see enam üllatus ei ole, et Nèra teeb kõike suure
entusiasmi ja kõrge motivatsiooni lävendiga siis ikkagi olen ma aegajalt tema
sooritustest vaimustunud.
Esimest korda proovisime slaalomit. Kuna minu koordinatsioon
ei ole väga kiita siis otsustasin kasutada meetodit, et meelitan koera
slaalomit õigesti tegema maiusega, mis tal nina ees (pole absoluutselt kindel,
et see õige meetod on!). Ja õnnestus suurepäraselt. Slaalomis lõi välja koera suur
kirg kõike välkkiirusel teha. Oi kuidas ma nägin vaeva, et kätt piisavalt
kiiresti liigutada, sest vastasel juhul sattus mu käsi koera lõugade vahele.
Aga slaalomit tegime ca 5x ning igakord oli sooritus kiire ja ilus. Nojah ilus
kutsika mõistes, sest iga manööverdus tuleb ikka koos suure abiga.
Aga tunnel! Wow! Päriselt ka WOW!
Uskumatu aga selles trennis tegi mu 4kuune kutsikas
pimetunnelit kaugjuhtimisel (!!!) Alustasin küll tavapärase algelise
tunnelisooritusega aga nähes, et minu liigne suunamine on takistuseks,
otsustasin proovida kaugjuhtimist. Maius kausiga väljumisava trajektoorile ning
3..4m kauguselt suunasin koera käsklusega „tunnel“ teise avasse. Tegime seda ca
16x ja 100% kõik sooritused õnnestusid. Erinevad nurgad, erinevad tunneli
pooled, mitte ühtegi korda ei üritanud Nèra maiusega kausi juurde
sirgjooneliselt pääseda, ikka läbi tunneli.
Ja kuidas Nèra mind
sõimas ja kätte/tagumikku kargas hammastega kui ma piisavalt kiiresti ei pannud
uut maiust kaussi ja ta uuesti tunnelisse käega ei suunanud. Kohe sain koera
sõimu kuulata kui aeglaseks kippusin jääma! Ilmselt kõrvalvaatajale võis see
kasvatamatu kutsika käitumisena tunduda aga mina ei hakka seda sõimamist ja
minu peale hüppamist agility platsil ära keelama.
Esmaspäevasel Berta trennis sain loa Nèraga kiike proovida.
Võib-olla oli tegemist kastemärja kiige pinnaga või külmaga, mis minu käed
rohmakaks muutsid, kuid ühel kiige sooritusel kukkus Nèra kiige pealt alla. Mida
tegi koer, maandudes jalgadele liputas saba ja jooksis kiige algusesse tagasi,
et uuesti kiike sooritada! Kiigelt kukkumine ei heidutanud karvavõrdki koera,
vaid tema silmis põles endiselt tuluke ja kiike asuti sooritama taaskord
sellise „vene tangi“ meetodiga. Õnneks oli see hea õppetund mulle, sest
edaspidi suhtun veelgi hoolikamalt koera kiige sooritustesse, et tagada kutsika
turvalisus.
Oi kuidas ma naudin kutsika arengut ning temaga koos
kasvamist. Kusjuures ka Berta kiirus on kasvanud, esmaspäevases trennis
tundsin, et süda tahab kiirest jooksust välja karata, pole eluilmas sellise
kiirusega varem Bertaga rajal jooksnud. Super!
...ja nüüd fänni juttu :)
Mulle väga meeldib Martina Magnoli Klimesova juhtimisstiil rajal ja suhtumine sporti. Ülilahe kuidas ta rajal koera juhib ning minuarust on see heaks näiteks kuidas kiire koerajuht paneb koera kõigest jõust viimse energiavaru rajale panema.
Üheks suureks unistuseks on Nèraga üks päev tema seminaridest osa võtta aga eks seda näitab aeg millal ja kus.
MM-l individuaali HY raja juhtimine oli perfektne, kahju, et müüril Kiki ühe kaare maha ajas (ilmselt oli see üldse paha nurk, seda juhtus nii Nataljal kui nii mõnelgi teisel) aga see-eest oli tal võistluste kiireim aeg ja parim koerajuhtimine.
No comments:
Post a Comment