Oleme ametlikult läbinud kutsikakooli! Meie tandem sai
hakkama suurepäraselt, mida tõestab diplom ning hinneteleht. Diplom läheb
Hiiumaale auhinnaseinale, kõrvuti Berta aukirjade ja medalitega :)
Lastesõim sai läbi! |
Kuid närimise kombed on säilinud :) |
Eksamid mulle väga meeldivad, seega läksime "külmakõhuga" enda
etteasteid näitama.
Eksamil olime 6kesi ringis ning järgemööda pidime tegema
sooritusi ning Natalja hindas meid. Samal ajal kui mina oma järjekorda ootasin
pidin absoluutselt iga hetk Nèraga tegelema! Ma ei saanud endale lubada, et
koer oleks sekunditki tegevuseta. Vastasel juhul valis ta (a) teiste koerte
peale haukumise või (b) minu peale hüppamise (omaniku peale hüppamine tundub mudide seas olevat laialt levinud ja minu tõlgenduse järgi tähendab see koera valmisolekut tegutsemiseks. Seega see on asi, mida ma koerale ei keela, vaid pigem trenni situatsioonis hoopis soodustan, et koera motiveerida minuga töötama).
Küll harjutasime käsklusi, püsivust, mängimist või sooritasime mingeid
trikke või õppisin mõnda uut trikki juurde. Ilmselt kõik teised osalejad vaatasid,
et ma poosetan koera oskustega aga tegelikkuses oli see kõik selleks, et koera
tegevuses hoida ning energianivood alla tõmmata. Uhhh kui väsinud ja higine olin ma peale
pooleteisetunnist taidlemist :), kui ülejäänud eksamilosalejad olid rõõsad ja puhanud.
Kusjuures kõik teised koerad ootasid rahulikult oma järge.
Samas, mida ma ikka imestan, mudilasega oli see ju ette teada.
Ääretult hea meel on mul enda üle, et ma olen omandanud
piisavalt kogemusi, et tajuda teiste koerte käitumisi, oskust lugeda koera
kehakeelest tema võimalikku käitumist ning ennetada rünnakuid.
Meiega oli eksamit sooritamas noor isane husky. Juba
eelnevalt platsile sisenedes pani ta pilgu Nèrale peale ja tema kehahoiak ei
olnud sõbralik. Ka eksami ajal üritas ta Nèrat rünnata (okei, tavainimese jaoks ei
klassifitseeriks see rünnakuks. Kuid koera kehahoiak ja äkilised sööstud minu
koera suunas, oleksid lõppenud rünnakuga, kui ma eos oma koera tähelepanu
mujale ei oleks suunanud või koerte üksteise nägemist kehaga blokkinud). Terve
eksami perioodi hoidsin valvsat pilku huskyl ning oli hetki kui ta omanike
käest lahti sai ja meie poole sööstis, suutsin enda meelest väga pädevalt oma
koera kaitsta. Õnneks Nèrale ei jõudnud kohale, et husky teda rünnata soovis,
sest Nèra jaoks serveerisin seda kui ägedat mängu, kus mingil hetkel
turvalisuse mõttes ka ta endale sülle käskisin hüpata. Märkasin, et ka treener
jälgis seda situatsiooni pingsalt, sest aeg-ajalt andis ta mulle märku, et oma
koera rohkem kontrolliksin.
Sünnipäev!
20.10 sai Nèra 5e kuuseks, mis tähendab, et väike murdeiga
andis endast tunda. Kogu meie kooseksisteerimise jooksul toimus ka esimene minu
ignoreerimine, kus koer ei tulnud esimese kutsumise peale minu juurde. Üheks
põhjuseks loen seda, et Berta oli minu juures rihmastatud, mis kutsikat
natukene häiris ning Nèra otsustas minu juurde joosta ning ca 1m kauguselt
ümber pöörata ja oma teed minna. Pidin ca 3x kutsuma, et ta ikkagi minu juurde
tuleks ja saan rihma peale panna. Õnneks toimus see metsas ning turvalises
olukorras aga vahejuhtum ehmatas mind piisavalt, sest kogu ülejäänud aja
kutsusin Nèrat iga minuti järel taaskord enda juurde, premeerisin ja lasin
edasi vabalt lipata.
Mingil põhjusel ei taha ka ülemised kihvad ära tulla, kuigi uued peale kasvamas. Kindluse mõttes panin esmaspäevaks (26.10) arstile aja kirja, et hambad narkoosida eemaldada. Prrr loodan, et saan hammastest lahti ikka omajõududega.
Statistikat ka: 5 elukuud, kaalu 6,7kg, turjakõrgust ca 37cm
Nèra oma ilus |
Minu oma!!! |
No comments:
Post a Comment