Võistluskogemus käes, on trennides minu motivatsioon kõvasti
kasvanud. Otsustasin, et igas trennis pean analüüsima enda käitumist ning
üritan rahmeldamisest lahti saada aga mis oluline mängulisus ja lõbu peab
säilima. Ennekõike on agility meie jaoks üks lahe tegevus, mis meeldib nii
minule kui koerale. N.n tõsiseks tööks ei tohi see meile kunagi kujuneda.
Esmaspäevane trenn oli eriti vinge. Alguses harjutasime
hallis huvitavaid nurkasid ning natukene keerulisemat slaalomisse minekut. Põrguvärk küll, kohe kui ma eeldan, et koer
liigub õigesti olenemata minu tegemistest,nii ta slaalomist välja vulpsab ja
vaatab minu käe suunas – loomulikult, koer, kes elab viinerite nimel ei saa ju
märkamata jätta kui ma käe maiustuste kotti pistan ja sealt midagi hästi
lõhnavat välja võtan :D Aga nii kui enda tegevuse osas korrektuure tegin sai
Berta slaamom ilusa soorituse kirja ja ka muud tõkked kiiresti võetud. Rõõm on
vaadata, millise entusiasmiga koer seda läbib aga kahjuks pean tõdema, et alati
enne slaalomit poeb mõttesse kahtlus, et kas ta ikka läheb õigesti takistusse
sisse. Jama, et mul sellised eelarvamused ja ma ei saa nendest lahti.
Üks teema on veel, mis nii trennides kui võistlusel pealuus
kummitab on, et mul tekib tõrge kui koer peab tõkke takistuse „out“ käsklusega
tegema (ühesõnaga tõkkest ringiga hüppama , osadel see käsklus „ümber“, „ringi“
jne.) Muidu sirgjoones vurame mööda platsi ja koer kalpsab üle tõkete aga kohe
kui on ees „out“ käsklus käib mul mõistusest klik läbi, liigutused aeglustuvad
ja enne tõket jään seisma. Seega ka koer pidurdab enda hoo maha. Ühesõnaga
midagi, mis vajab lihvimist tulevikus.
Peale trenni vaatasime kuidas pro tegijad Svetlana Tumanova
juhendamisel eriti rasket rada õppisid. Mina kui lambikonn muidugi vaatasin
kõrvalt :D Kaugjuhtimisel kiigele ja sealt tunnelisse – kusjuures 2 tunnelit
kõrvuti ja pead just vasakpoolsesse koera juhtima! Kreisi aga koerad tegid ära,
sest nagu Tumanova näitas loeb meie kehakeel ja me näitame millisesse
tunnelisse koer peab minema. Päris hea oli Tumanova näide kuidas koeraga „out“
käsklust tõkkel teha – parema käega näitad, et paremalt ringi minna ja vasakuga
kutsud ta üle tõkke + õige jalgade asetus. Kõrvalt vaadates ja ise mõttes läbi
tehes sai see selgeks, eks hakkan seda siis ka trennides lihvima. Väga hea oli
teisi vaadata, elasin igaühe sooritust hinges kaasa, justkui oleksin ise rajal
:D Eriti meeldis mulle pärnaka lühikarvalise belgia lambakoera kontakt
omanikuga, koera kiirus ja hasart. Hea oli vaadata, millise kontakti olid
omanik ja koer saavutanud (nohjah tegelikult on see ju suure töö tulemus –
eeldan).
Kolmapäeval üritasin kõik vaadatud trenni rakendada. Kahju,
et mu enda mõtted olid peas hajevil. Otsustasin, et nüüd ja edaspidi teeme
ainult püsivusega starti. Berta püsivuse üle oli hea meel, saime hakkama!
Lihvimist ja harjutamist on palju aga algus on tehtud. Mina olin rahul raja
sooritustega. Koer oli kiire nagu alati ja kõik vead, mis rajal sai tehtud, sain
ise kohe aru, et mida ma valesti tegin.
Kiige esimene sooritus oli selline nagu Ruudil viimasel
võistlusel – koer läheb kiigele ja lihtsalt teeb lendstardis mahahüppe, kuna ei
jõua kiige langemist oodata. Ehh mis teha kui koer dieediga 0,5kg alla võtnud –
isegi kiike ei suuda keharaskusega enam alla lükata :D Aga õnneks sai see
parandatud ja edaspidised kiige sooritused olid ilusad. Ainus, mille üle mina
nuriseksin olid jälle minu „out“ sooritus krambid – no jään enne tõket toppama
ja pead läbib mõte, et koer ei tee seda. Aga tegi kuid pidurdunud kiirusega,
sest ka mina pidurdusin enne takistust ja seisin käed õieli nagu tuuleveski. Loomulikult oli selleks hetkeks Tumanovi
õpetused ununenud, seega terve tagasitee trennist koju tegin seda takistust
mõttes uuesti ja uuesti läbi ning panin paika enda liikumise trajektoori.
Peale trenni käisime veel kutsika Sophiega jalutamas. Olin
juba unustanud, et kutsikaga jalutades tuleb ju koguaeg vaadata kuhu astud,
sest on keegi tegelane, kes sinu jalgadesse takerdub. Õnneks Berta suhtus
uustulnukasse rahulikult, paar korda uratas kui see väike tüütus :D liiga
agressiivseks muutus aga muidu suht rahulikult kannatas kutsika näksimisi ja
mürahooge. Eks asume nüüd iganädalaselt koeri üksteisega harjuma, et augusti
lõpus Berta suhtuks mõistlikult kui üks väike kutsikas mõneks nädalaks meie
juures platseerub. Põnev saab olema!
No comments:
Post a Comment