Ära tuli! Lõpuks ometi jooksin trennis rada, kus koer entusiasmist
kiunus ja haukus takistusi võttes. Oi see oli nagu kaunim muusika mu kõrvadele.
Jeeeeee!!!
Kodus trenni tehes on ta koguaeg niutsunud ja kiununud
takistusi võttes aga vot treeningule ei ole ma seda suutnud üle kanda. Ja eile
see juhtus, milline rõõm :D
Seoses koera haukumisega agility`s meenub mulle ka üks piinlik
vahejuhtum. Nimelt eelmine aasta meie ühel esimestel A0 võistlusel Tuhalas
vaatasin võistlust ja meie selja taga haukus üks shelti (tol ajal ma isegi ei
teadnud, et see tõug shelti on). Koer vaatas võistlust ja muudkui haukus.
Mäletan, et ütlesin Kristile, et vot mulle ei meeldi kui koerad agility platsil
hauguvad, hea, et minu koer nii vaikne on. Ja siis meie kõrval seisev naisterahvas
vaatas mind väga pikalt ja terava pilguga ning sammus haukuva koera suunas. Ja siis oli mul hiiiiiiglama piinlik!
Selle üle aasta taguse vahejuhtumi möödudes tean täna, et
agility peale pöördesse minevad koerad on ülihea nähtus (eile kui Berta nii
käitus olin üliõnnelik) ning igakord kui Chika Edet võistlustel näen on mul ülipiinlik
:D - nimelt haukuv koer oli Chika ja naisterahvas Ede!
Aga mis peamine, Berta on agility lainel!!! Jeeeee!!!
 |
| Ühel hommikul ärgates avanes mulle selline pilt - nii magavad agility ässad :D |
No comments:
Post a Comment