Berta elu Hiiumaal

Avastasin telefonist paar fotot, mis sai viimasel Hiiumaal oleku ajal tehtud. Samal ajal kui mina tegin hoolega tööd siis koer tshillis ja nautis elu!

Näiteks harrastas ta erinevates kohtades ja asendites magada, need on ainult mõned hetked kui viitsisin telefoni haarata ja paar klõpus teha.

Mind ei ole siin, see on kipskuju aknal

Ärge segage, ma tahan magada!

Vaene koer, peab minu fliisi ja kile peal magama :(

Igapäevane lõunauinak

Ujumas meeldis käia  (... ikka koer mitte mina, sest neil päevil oli hommikul 4kraadi ja päeval 7kraadi sooja - ja see oli alles mõned nädalad tagasi!!!)

Ma olen nii ilus, pildista

Röökija

Oled jah röökija, Berta!

Suvemõnud

Aeg-ajalt oli ta lihtsalt ilus, need olid need hetked kui ta lillede keskelt tabasin.

Ma olen nii kaunis ...

Mis toimub?

Berta märkas võileiba mu käes!

Ahjaa aeg-ajalt ojast tulles, meeldib talle mu peenraid "lammutada". Kusjuures ta teab, et see on keelatud tegevus! See on ainus pilt, kus on fotosüüdistus. Muidu ma röögin ja torman koera poole, pildistamine on teisejärguline tegevus kui koer lillede keskel püherdama asub!!!

Kohe on kooremultsh laiali pillutud

Soprano pliksid said neljaseks :)

Aeg lendab kiiresti, alles oli Berta väike tötsakas kuts kui täna juba neljandat sünnipäeva tähistav põikpäine koeraplika.

Palju õnne kõikidele Soprano tibidele, ema Elsile ja vanamemm Lexile :)

Sünnipäev sai paar nädalat ette tähistatud ühise suure jalutuskäigu, pildistamise ja tordisöömisega. Väga vahva sünnipäev oli, hea oli kõiki taaskord trehvata!

Egod nii suured, koerad ei suutnud külg-külje kõrval seista :)

Jälle ego värk! Igaüks oma nurgas söömas

Berta sai kingituseks spa-hetke, hetk massaazi seansil

Tordil ikka 4 küünalt!

Väsinud koer

Veelkord, palju õnne Soprano pliksid ja kõik nende omanikud! Vahvad koerad on meil :)

Lilledetektiiv Berta

Paistab, et koerale meeldivad lilled, sest igal esimesel võimalusel käib ta neid uurimas. Ühel korral sattus ka fotokas käepärast olema, sealt ka need fotosüüdistused.

Kus on lilled?

Õied?

Tere fotograaf!

Seisupilt, peaaegu korrektne

Tõeline surfibeib! Perenaine või koer?

Tõestatud, et koer ei tea veel elutõdesid - purje peal ei käida, Berta jättis sinna nii mõnegi porise käpajälje. Õnneks muud "kama" ta austab, sest kiire pilk minule ja muu staff jäi puutumatuks. Aga pisik on koeras küll, nii mõnelgi korral hakkas Berta surfaritele järgi ujuma aga õnneks tuli aru pähe ja ta võttis nõuks muulil passida. 

Huvitav, kas saaks koerale pildistamise ära õpetada, oleks alati keegi kaldal, kes häid pilte teeks :D?

Fakt: kui koeral kõrvad püsti, on tuult 15m/sec

Eeeeee, ma siis tulen ka kaasa?

Ilusad tormipilved

Õige suunaga torm koduhoovis, mida veel soovida??!!

Oru agility 24.5.2014

Toimumiskoht: Oru staadion

Kohtunik: Anne Tammiksalu

Aeg: 24.mai 2014

Seekord ei tahagi millestki kirjutada. Ma ei saa aru, miks ma nii halvasti ja lohakalt jooksen. Jah, oleks ju suurepärane peituda 30se kraadise kuumuse ning konditsioneeri-gripi taha aga tõde on see, et need oleksid ainult põhjendused. Palavik ei ole kunagi minu füüsilist vormi nõrgestanud ning koerale see kuumus ei avaldanud mingit negatiivset mõju!

Kuidagi halvasti lähevad meil need võistlused. Või mis meil, tean, et tegelikkuses on mul väga hea füüsiliste eeldustega kiire koer, kellest tuleb ülesse leida see motivatsiooni kübe, et ta hasartselt rajal lippaks. Mõnikord olen seda temast välja suutnud pigistada aga üldjuhul tunnen kuidas karjuvalt vähe on minus oskuseid koera rajal optimaalselt juhtida. Oleks ma siis närvis aga ei! Külma kõhuga lähen igasse starti aga rajal ikka tulevad väga nõmedates kohtades dsq-d – hakkab kergelt üle viskama!

Ehk ükspäev koidab ka meie tiimi aeg :)

Väga ilusad pildid Andres Kaev`i poolt, tänud!

ma teen kontakti, ma teen kontaki, ma teen kontakti ...

1000x käsib treener käed rusikas hoida, et koer arvaks, et seal mingi maius. Fototõestus, et ma ei tee seda :)

Ma lendan, ma lendan ...

Berta kurvivõtu näide :)

 

Tõestatud! Ka koerad magavad meie teadmata silmaklappidega

Küll on head need nutitelefonid, iga kell on fotokas käepärast. Eks tänu sellele jäädvustus Berta tänahommikune ärkamine.

Eelnevalt väike sissejuhatav tekst: sügaval külmal talveajal arvas minu kallis esivanem, et Bertal on plastmass puuris külm olla kui trennis oleme ja andis oma villase vesti koerale puuri panekuks. See vest on sinna jäänud kuidagi märkamatult ning  Bertale meeldib selle enda pea alla kerida ja niimoodi magada. Vahemärkus, selle villase vesti kudusin mina oma emale siis kui käisin 4ndas klassis (täna on minu vanus 20+++:D).

Täna hommikul avanes vaatepilt, kus Berta oli enda pea vesti sisse mässerdanud ning nägi välja nagu mingi kloun! Lisaks sellele kui ta ärkas ja terrassi ukse poole komberdas ei tahtnud see vest ta kere küljest kuidagi eemalduda, seega päris mitu minutit komberdas koer mööda tuba ringi ja ei lasknud ennast ühestki segavast tegurist häirida.

Selline koer siis täna :D

Ehh, mis hommik on või?

Pange kardinad tagasi kinni!!

"Normaalne" koer

 ps. mitte üheski etapis ei olnud inimkäsi mängus, kõik see pusakera on ta endale ise ümber sebinud ja ise oma jõududega ka vabanes sellest :)

11.mai Viljandis agility lainel

Toimumiskoht: Viljandi, ViLe

Kohtunik Algirdas Valciukas (1 ja 2 rada) / Esa Muotka (3 ja 4 rada)

Aeg: 11.mai 2014

1 rada – hy

Eks see on mõtlemisest kinni aga mulle isiklikult väga ei meeldi rajad, mis algavad hirmsate keerutamiste ja out-dega, selline tegevus võtab koeral hirmsasti kiirust maha.

Aga sain sellise vingerduste rajaga hakkama aga pauk tuli sealt, kus oodata ei osanud, esimesed kiiremad jooksusammud ja ma rebestasin pealmise kintsulihase totaalselt ära. Silme eest läks mustaks, hirmus valus oli!

Valu oli nii kohutav ja ma keskendusin ainult endale, seega ma ei suuda meenutada, et kust see dsq mul tuli, tõesti ei mäleta. Sellest rajast tean rääkida ainult seda, et lõpuosa eeldas koera iseseisvat otse jooksmist ja sellega sain ma hästi hakkama

2 rada – ag

2on2off kontaktide miniharjutus kandis vilja, võistlusrajal ütlesin õige käskluse ja koer tegi ilusad kontaktid. Taaskord jalavalu oli väljakannatamatu, et kaalusin isegi Kristit paluda, et ta Bertaga jookseks aga noh, ei saa ju nõrk olla, seega liipasin jalga ja jooksin ise. Täielik mäluauk mis rajal toimus, sest keskendusin kontaktidele aga kui õigesti mäletan siis vist oli dsq selles, et Berta tegi bertat ja valis vale tunneliaugu, ülejäänud tegevus ilus ja kiire.

3 rada – ag

Perfektsus kuubis! Meil oleks puhas kiire ja kaunite kontaktidega rada tulnud kui eelviimases takistuses ei oleks bertakas tulnud ehk koer valis tunnelisuu asemel kauge takistuse ja sealt jälle see kaunis dsq. Tegijaga juhtub! Nojah trahviks pean nüüd 100x hüppenööriga hüppama :D

Adrenaliin oli nii kõrge, et rajal ma jalavalu ei tulnud aga nii kui lõpetasin ja koera kaelarihma võtma hakkasin, tundsin, et siia ma kokku kukun, valu on röögatu. Selline tunne, et 100 päkapikku tõmbavad mu reielihase puruks!

4 rada – ag

Seekord pidin tegema eelmise raja vigade paranduse, sest lõpuosa oli peaaegu identne eelmise raja lõpuga. No seda ma tegin, keegi ei öelnud, et ma pean ka ülejäänud raja ilusasti sooritama :D

Aga jah, alguse osas ma kohe tundsin, et vale planeering ja käest see rada läkski!

Kokkuvõte! Raja „bertakaid“ pean hakkama koerast välja treenima, äkki tuleb kasuks kui rohkem sõnakuulelikkusega tegelema hakata (treeningvälisel ajal ja oma lõbuks, loomulikult). Ja no päriselt nüüd oleks viimane aeg ennast käsile võtta ja tulemusi tegema hakata!