Tõeline surfibeib! Perenaine või koer?

Tõestatud, et koer ei tea veel elutõdesid - purje peal ei käida, Berta jättis sinna nii mõnegi porise käpajälje. Õnneks muud "kama" ta austab, sest kiire pilk minule ja muu staff jäi puutumatuks. Aga pisik on koeras küll, nii mõnelgi korral hakkas Berta surfaritele järgi ujuma aga õnneks tuli aru pähe ja ta võttis nõuks muulil passida. 

Huvitav, kas saaks koerale pildistamise ära õpetada, oleks alati keegi kaldal, kes häid pilte teeks :D?

Fakt: kui koeral kõrvad püsti, on tuult 15m/sec

Eeeeee, ma siis tulen ka kaasa?

Ilusad tormipilved

Õige suunaga torm koduhoovis, mida veel soovida??!!

Oru agility 24.5.2014

Toimumiskoht: Oru staadion

Kohtunik: Anne Tammiksalu

Aeg: 24.mai 2014

Seekord ei tahagi millestki kirjutada. Ma ei saa aru, miks ma nii halvasti ja lohakalt jooksen. Jah, oleks ju suurepärane peituda 30se kraadise kuumuse ning konditsioneeri-gripi taha aga tõde on see, et need oleksid ainult põhjendused. Palavik ei ole kunagi minu füüsilist vormi nõrgestanud ning koerale see kuumus ei avaldanud mingit negatiivset mõju!

Kuidagi halvasti lähevad meil need võistlused. Või mis meil, tean, et tegelikkuses on mul väga hea füüsiliste eeldustega kiire koer, kellest tuleb ülesse leida see motivatsiooni kübe, et ta hasartselt rajal lippaks. Mõnikord olen seda temast välja suutnud pigistada aga üldjuhul tunnen kuidas karjuvalt vähe on minus oskuseid koera rajal optimaalselt juhtida. Oleks ma siis närvis aga ei! Külma kõhuga lähen igasse starti aga rajal ikka tulevad väga nõmedates kohtades dsq-d – hakkab kergelt üle viskama!

Ehk ükspäev koidab ka meie tiimi aeg :)

Väga ilusad pildid Andres Kaev`i poolt, tänud!

ma teen kontakti, ma teen kontaki, ma teen kontakti ...

1000x käsib treener käed rusikas hoida, et koer arvaks, et seal mingi maius. Fototõestus, et ma ei tee seda :)

Ma lendan, ma lendan ...

Berta kurvivõtu näide :)

 

Tõestatud! Ka koerad magavad meie teadmata silmaklappidega

Küll on head need nutitelefonid, iga kell on fotokas käepärast. Eks tänu sellele jäädvustus Berta tänahommikune ärkamine.

Eelnevalt väike sissejuhatav tekst: sügaval külmal talveajal arvas minu kallis esivanem, et Bertal on plastmass puuris külm olla kui trennis oleme ja andis oma villase vesti koerale puuri panekuks. See vest on sinna jäänud kuidagi märkamatult ning  Bertale meeldib selle enda pea alla kerida ja niimoodi magada. Vahemärkus, selle villase vesti kudusin mina oma emale siis kui käisin 4ndas klassis (täna on minu vanus 20+++:D).

Täna hommikul avanes vaatepilt, kus Berta oli enda pea vesti sisse mässerdanud ning nägi välja nagu mingi kloun! Lisaks sellele kui ta ärkas ja terrassi ukse poole komberdas ei tahtnud see vest ta kere küljest kuidagi eemalduda, seega päris mitu minutit komberdas koer mööda tuba ringi ja ei lasknud ennast ühestki segavast tegurist häirida.

Selline koer siis täna :D

Ehh, mis hommik on või?

Pange kardinad tagasi kinni!!

"Normaalne" koer

 ps. mitte üheski etapis ei olnud inimkäsi mängus, kõik see pusakera on ta endale ise ümber sebinud ja ise oma jõududega ka vabanes sellest :)

11.mai Viljandis agility lainel

Toimumiskoht: Viljandi, ViLe

Kohtunik Algirdas Valciukas (1 ja 2 rada) / Esa Muotka (3 ja 4 rada)

Aeg: 11.mai 2014

1 rada – hy

Eks see on mõtlemisest kinni aga mulle isiklikult väga ei meeldi rajad, mis algavad hirmsate keerutamiste ja out-dega, selline tegevus võtab koeral hirmsasti kiirust maha.

Aga sain sellise vingerduste rajaga hakkama aga pauk tuli sealt, kus oodata ei osanud, esimesed kiiremad jooksusammud ja ma rebestasin pealmise kintsulihase totaalselt ära. Silme eest läks mustaks, hirmus valus oli!

Valu oli nii kohutav ja ma keskendusin ainult endale, seega ma ei suuda meenutada, et kust see dsq mul tuli, tõesti ei mäleta. Sellest rajast tean rääkida ainult seda, et lõpuosa eeldas koera iseseisvat otse jooksmist ja sellega sain ma hästi hakkama

2 rada – ag

2on2off kontaktide miniharjutus kandis vilja, võistlusrajal ütlesin õige käskluse ja koer tegi ilusad kontaktid. Taaskord jalavalu oli väljakannatamatu, et kaalusin isegi Kristit paluda, et ta Bertaga jookseks aga noh, ei saa ju nõrk olla, seega liipasin jalga ja jooksin ise. Täielik mäluauk mis rajal toimus, sest keskendusin kontaktidele aga kui õigesti mäletan siis vist oli dsq selles, et Berta tegi bertat ja valis vale tunneliaugu, ülejäänud tegevus ilus ja kiire.

3 rada – ag

Perfektsus kuubis! Meil oleks puhas kiire ja kaunite kontaktidega rada tulnud kui eelviimases takistuses ei oleks bertakas tulnud ehk koer valis tunnelisuu asemel kauge takistuse ja sealt jälle see kaunis dsq. Tegijaga juhtub! Nojah trahviks pean nüüd 100x hüppenööriga hüppama :D

Adrenaliin oli nii kõrge, et rajal ma jalavalu ei tulnud aga nii kui lõpetasin ja koera kaelarihma võtma hakkasin, tundsin, et siia ma kokku kukun, valu on röögatu. Selline tunne, et 100 päkapikku tõmbavad mu reielihase puruks!

4 rada – ag

Seekord pidin tegema eelmise raja vigade paranduse, sest lõpuosa oli peaaegu identne eelmise raja lõpuga. No seda ma tegin, keegi ei öelnud, et ma pean ka ülejäänud raja ilusasti sooritama :D

Aga jah, alguse osas ma kohe tundsin, et vale planeering ja käest see rada läkski!

Kokkuvõte! Raja „bertakaid“ pean hakkama koerast välja treenima, äkki tuleb kasuks kui rohkem sõnakuulelikkusega tegelema hakata (treeningvälisel ajal ja oma lõbuks, loomulikult). Ja no päriselt nüüd oleks viimane aeg ennast käsile võtta ja tulemusi tegema hakata!

Jõulumäe agility 4.mai 2014

Toimumiskoht: Jõulumäe, Pärnu

Kohtunik: Vytautas Guobys (LT)

Aeg: 4.mai 2014

Pärnu Jõulumäe on üks vahva koht, kus võistelda. Esiteks on koht ise väga super, kus on palju ruumi koeraga jalutamiseks ja enda nn telklaagri püstitamiseks ja teiseks on see minu jaoks olnud nn. õue võistlushooaja avamine

1 rada – ag

Pärist vastikute nurkadega rada, ei saaks öelda, et oli raske aga raja ülesehitus oli selline, et nii mitmeski kohas pidi koera hoogu mõnusalt maha pidurdama, et vältida valede tõkete võtmist.

Berta eripära on see, et kui ees terendab tunneli suu ja ma ei blokeeri seda kogu kehaga siis koer sinna ka läheb. Teiseks eripäraks on see, et kui ma õigel hetkel ei suuda näidata õigeid takistusi siis võtab ta absoluutselt kõik takistused, mis teele ette jäävad.  Ahjaa ja lisaks meeldib talle tõkkelt tagasi hüpata kui ma keeramisega tõkketakistust korralikult ei näita. Need on asjad, mida ma pean arvestama ja arvestangi aga mida teha, kogenematu koerajuhina  on mul võistlusrajal endagagi nii palju tegemist, et aeg-ajalt unustan koera sootuks ära :D

Seega esimene rada – rada õppides teadsin, et tunnel saab meile takistuseks. Õpetuste kohaselt oleks kõik pidanud tõrgeteta minema, kuid ma teadsin, et valsi tegemiseta koer ei lähe õigesse auku! No ja nii oligi, üritasin küll kogu kehaga näidata, milline on õige tunneli auk, kuid sealt meie dsq tuligi! Hiljem pidin ca 3x kuulama Kristi parastavat märkust „ma ju ütlesin, tee valsss!!“ – no ma ei jõudnud juuuuuu :)

Aga ülejäänud rada oli koer kiire, kontaktne ja minu juhtimine suht ok ja looooomulikult kontaktid said koeral suure kaarega üle hüpatud

2 rada – ag

Rada oli perfektne ja koer kiire v.a. et me saime teisel takistusel dsq.

Nimelt stardis järgmine takistus oli A all olev tunnel ning peale seda suht vastik slaalomi nurk. Et slaalomisse sisenemisel oleks ökonoomne nurk, pidin kaugele ette minema. Selle asemel, et koera õigesti juhtida olin tegevuses koera püsivuse kontrollimisega ning mõtlemisega, et kus see valsi kõige parem koht  ikkagi on enne slaalomit kui hooletusest vehkisin käega ja ei pööranud oma keha jooksu suunas ning  nii Berta A-le läkski. Viga parandatud, oli sellel raskel rajal meil väga kaunis sooritus nojah v.a. kontaktid, mis kõik sai üle hüpatud

2 rada – hy

Suht keeruline ja trikkidega rada. Kõik pööramised ja valsid tegin ma väga kaunilt, päriselt ka, olen ise väga rahul. Kuid dsq tuli eht bertalikust lükkest, nimelt koer nägi enda ees takistust, hüppas üle ja siis jätkas  kohtuniku poolt ette antud rada. V.a. see minu suunamiseta jäetud apsakas oli koer kiire, ökonoomsete kaartega ning väga kontaktne.

Kõrgemale, kaugemale, kiiremini!

Ok jah, taaskord jätkasime traditsiooni ja tegime dsq võistluse aga koju tagasi sõites meenusid mulle Natalja sõnad aasta alguses, et see hooaeg on mul võistlus ainult iseendaga, ei mingeid konkurente ega teistega võrdlemisi, vaid keskendun enda ja koera liikumisele rajal. Sellel korral ei saanud ma sellest aru, et nagumismõttes, ikka võistlemine ja võrdlemine teistega!  Aga nüüd saan aru kui õigesti ta ütles, sest see oli esimene võistlus, kus ma ei võrrelnud ennast teistega ega lasknud ennast heidutada dsq-st. Olin väga rahul, et meie 3 dsq-d tulid väga väikeste vigade tagajärjel ning tegelikult toimub meie tiimi areng ülesmäge. Rajale minnes usaldan koera rohkem ning meie omavaheline töö on paranenud ikka väga palju. Ahhh küll ükspäev saan ka mina selle juhtimise selgeks :)

Terjerite II agility meistrivõistlused - 1.mai 2014

Toimumiskoht: TAKO

Kohtunik: Marje Piiroja

Aeg: 1.mai 2014

1 rada – hy

Mulle see rada meeldis kuigi oli päris keeruline ning raskete sisenemisnurkadega. Kuid miks peakski üks võistlusrada kerge olema, mida keerulisem, seda põnevam ju!

Dsq tuli Berta eripärast ja minu halvast suunamisest. Berta oli süüdi selles, et ta on Berta ehk koer, kes võtab kõik takistused, mis silme alla satuvad ja kohe mõnuga ning minu süü seisnes selle, et ma ei suuda rajal nimepidi koera kutsuda kuigi näen, et ta valesti läheb. Ehk meie dsq tuli slaalomisse suunamisel, kus koer võttis slaalomi kõrval oleva tõkke. Ma veel kuulsin kui Natalja hüüdis „Ütle koera nimi!“  ja mina seda kuuldes hõikasin „Ära mine, tule siia!“ – jep, see ongi koera nimi :D

video: http://www.youtube.com/watch?v=kSmpJGjIhTo

2 rada – ag

Vahva kiire rada, parajalt keerutamisi ja mõned väiksed lõksud.
ise olen ülirahul, et olen enam-vähem selgeks õppinud eestlõikamised ja sellega ei pidurda ma koera kiirust. Lisaks usaldan ennast ja koera, et peale eestlõikamist on koer seal, kus olema peab ja läheb sinna, kuhu minema peab. Ehk siis paar kohta, mida lõikamistega tegin ja olen tulemusega väga rahul.

Trahvipunktid tulid meil poomi ülehüppamisest (mina annaksin Bertale selle võistluse meistersportlase hüppetiitli kontaktide ülehüppamise eest!) ning peale A-d tegin ma ise ühe vale pöörde, sest hetkeks arvasin, et peale A-d on out aga siis märkasin numbrit ning meenus raja õige skeem ja seega ma koeras segadust tekitasin.

Berta oleks võinud kiirem olla. Hakkangi nüüd tegelema sellega, et koer võistlusrajal saada sama kiireks kui kiire ta tegelikult on, sest kui päris aus olla siis maastikul on tema kiirus borderiga samaväärne (või noh, mitte just borderiga sama kiire aga borderi kutsikaga jookseks ta küll ehkvõibollavist tasavägiselt :))

Suured tänud Marjele põnevate radade koostamise eest ning tänud Tiinale, et tal on jaksu Terjerite võistluste traditsiooni jätkata ka edaspidi.

Indreku ja Marje lahkel loal kasutan ühte ülilahedat pilti :D (väike kopi-peist näoraamatust)

Aitäh Marje, mulle väga meeldisid rajad!

Berta seekord auhindadele järele ei pidanud minema aga see-eest nagu natukene sai temagi poodiumikohta nautida :) ja see ei ole isegi mitte võõraste sulgedega ehtimine - vanaema Lexi sai veteranidest 3nda koha.

Lexi karikat imetlemas / foto: Livia Kask