Jõulumäe agility 4.mai 2014

Toimumiskoht: Jõulumäe, Pärnu

Kohtunik: Vytautas Guobys (LT)

Aeg: 4.mai 2014

Pärnu Jõulumäe on üks vahva koht, kus võistelda. Esiteks on koht ise väga super, kus on palju ruumi koeraga jalutamiseks ja enda nn telklaagri püstitamiseks ja teiseks on see minu jaoks olnud nn. õue võistlushooaja avamine

1 rada – ag

Pärist vastikute nurkadega rada, ei saaks öelda, et oli raske aga raja ülesehitus oli selline, et nii mitmeski kohas pidi koera hoogu mõnusalt maha pidurdama, et vältida valede tõkete võtmist.

Berta eripära on see, et kui ees terendab tunneli suu ja ma ei blokeeri seda kogu kehaga siis koer sinna ka läheb. Teiseks eripäraks on see, et kui ma õigel hetkel ei suuda näidata õigeid takistusi siis võtab ta absoluutselt kõik takistused, mis teele ette jäävad.  Ahjaa ja lisaks meeldib talle tõkkelt tagasi hüpata kui ma keeramisega tõkketakistust korralikult ei näita. Need on asjad, mida ma pean arvestama ja arvestangi aga mida teha, kogenematu koerajuhina  on mul võistlusrajal endagagi nii palju tegemist, et aeg-ajalt unustan koera sootuks ära :D

Seega esimene rada – rada õppides teadsin, et tunnel saab meile takistuseks. Õpetuste kohaselt oleks kõik pidanud tõrgeteta minema, kuid ma teadsin, et valsi tegemiseta koer ei lähe õigesse auku! No ja nii oligi, üritasin küll kogu kehaga näidata, milline on õige tunneli auk, kuid sealt meie dsq tuligi! Hiljem pidin ca 3x kuulama Kristi parastavat märkust „ma ju ütlesin, tee valsss!!“ – no ma ei jõudnud juuuuuu :)

Aga ülejäänud rada oli koer kiire, kontaktne ja minu juhtimine suht ok ja looooomulikult kontaktid said koeral suure kaarega üle hüpatud

2 rada – ag

Rada oli perfektne ja koer kiire v.a. et me saime teisel takistusel dsq.

Nimelt stardis järgmine takistus oli A all olev tunnel ning peale seda suht vastik slaalomi nurk. Et slaalomisse sisenemisel oleks ökonoomne nurk, pidin kaugele ette minema. Selle asemel, et koera õigesti juhtida olin tegevuses koera püsivuse kontrollimisega ning mõtlemisega, et kus see valsi kõige parem koht  ikkagi on enne slaalomit kui hooletusest vehkisin käega ja ei pööranud oma keha jooksu suunas ning  nii Berta A-le läkski. Viga parandatud, oli sellel raskel rajal meil väga kaunis sooritus nojah v.a. kontaktid, mis kõik sai üle hüpatud

2 rada – hy

Suht keeruline ja trikkidega rada. Kõik pööramised ja valsid tegin ma väga kaunilt, päriselt ka, olen ise väga rahul. Kuid dsq tuli eht bertalikust lükkest, nimelt koer nägi enda ees takistust, hüppas üle ja siis jätkas  kohtuniku poolt ette antud rada. V.a. see minu suunamiseta jäetud apsakas oli koer kiire, ökonoomsete kaartega ning väga kontaktne.

Kõrgemale, kaugemale, kiiremini!

Ok jah, taaskord jätkasime traditsiooni ja tegime dsq võistluse aga koju tagasi sõites meenusid mulle Natalja sõnad aasta alguses, et see hooaeg on mul võistlus ainult iseendaga, ei mingeid konkurente ega teistega võrdlemisi, vaid keskendun enda ja koera liikumisele rajal. Sellel korral ei saanud ma sellest aru, et nagumismõttes, ikka võistlemine ja võrdlemine teistega!  Aga nüüd saan aru kui õigesti ta ütles, sest see oli esimene võistlus, kus ma ei võrrelnud ennast teistega ega lasknud ennast heidutada dsq-st. Olin väga rahul, et meie 3 dsq-d tulid väga väikeste vigade tagajärjel ning tegelikult toimub meie tiimi areng ülesmäge. Rajale minnes usaldan koera rohkem ning meie omavaheline töö on paranenud ikka väga palju. Ahhh küll ükspäev saan ka mina selle juhtimise selgeks :)