Pärnus, meie debüüt A3s

Toimumiskoht: Pärnu , koerteklubi Minu Sõber

Kohtunik: Lidia Belyaeva

Aeg: 28 sept. 2013

Kas on võimalik soovida ideaalsemat ilma kui oli selle aasta viimasel välivõistlusel? Vastuseks on kindel ei!

Mõõdukas soojus, päike ja väljas võistlemine, no ei ole olemas paremat kombinatsiooni.

Ainukeseks komistuskiviks sellel võistlusel võis meil saada see, et alates hetkest kui aasta alguses koera motivatsioon langes agility radadel ei hakanud ma starte püsivusega tegema, vaid meil olid nn lendstardid. Kuna olin ammu otsuse vastu võtnud, et A3s ei ole mingeid lendstarte, vaid püsivusega siis võistluseelsel õhtul avastasin, et ma ei ole trennis harjutanud meie stardi rutiini. Eks olen ise hooletu, sest trennis rada tegema minnes olen koera boxist lahti lasknud ja siis üle platsi suvaliselt starti jooksnud (märkus mulle, enam nii ei tohi teha!), mis Berta jaoks tähendab üle ettejäävate tõkete hüppamist ja stardijoonele saabumisel kärsitut püsiistumist.

Kuigi mõlemad stardid oleks edukalt saanud ka lendstardist teha, jäin oma otsusele kindlaks.

Esimene rada

Meie peaaegu debüüt A3s oli rajaga tutvudes selge, et tegemist ei ole üldse keerulise kombinatsiooniga, mõned mõnusad vimkad sees aga kui olen ise hoolas ei tekita ka need probleemi. Eesmärgiks olin endale seadnud, et konkureerin esialgu ainult iseendaga ehk olen ise rahul enda juhtimisega ning koer on lõbus ja motiveeritud.

Koer starti ja minek (püsivusega start oli ilus :D). Keerutamised tulid ilusasti välja ja ka koera hoog oli mõnus, kohe kui sattusime peale valssimist slaalomi juurde oli slaalomisse saatmisel mulle koheselt selge, et olen vales kohas ja seega ka koera saatmine ei ole korrektne.  Korrigeerimisega kaotasime sekundeid ning saime viieka. Aga kogu sooritusega olen ülimalt rahul.

Meie koht oli 7s ning kiirus 4,07m/sec. Kiirus just eriti hea ei olnud aga see on tingitud sellest, et ma ei ole veel suuteline koera ökonoomsemalt juhtima, seega teeb Berta mõned päris mõnusad ekstra tiirud. Aga küll me need kaared ära timmime.

 

Teine rada

Ka see rada ei olnud raskemate killast, mõned lõksud olid kuid täiesti lahe joostav rada! Kuna maxid  alustasid siis oli mul aega rada seedida ja mida aeg edasi, seda rohkem süvenes minu kahtlus paaris kohas, et ma juhin koera valesti. Nii proff ma ei ole, et õpitud rada analüüsides suudan käigult ümber õppida, seega otsustasin esialgses plaanis püsida (kuigi olin 2s kohas 99% kindel, et need on dsq tekitajad).  Meie ootamine venis nii pikaks, et juba tekkis tunne, et ooo ma olen soojal sügispäeval tshillimas ja võistlus ununes. Nautisin seda suurepärast ilma ja jookse kui avastasin, et ups ma pean ju ühe raja veel jooksma :D Kiiresti koer välja, läksin raja äärde ja selle asemel, et koeras motivatsiooni ja kontakti endaga tekitada, mõtlesin veelkord raja jooksuskeemi läbi. Jep, koer oli sellel hetkel unarusse jäetud! Ja siis meie start ning …eeee selline akontaktne koer lohiseb mulle järgi. Püsivusse pannes vaatas Berta ringi ja ma sain aru, et asi ei ole paremate killast. No põrguvärk minu aeglast mõttemaailma! Oleksin võinud ta sülle võtta, paar korda kõrva „Triinu, Triinu“ sosistada ja lendstardiga jooksu alustada ning  Berta oleks käima läinud aga ei! Peale teist tõket läks Berta kohtunikule tere ütlema (tegelikult ülimalt viisakas ja lugupidamist vääriv tegevus :D) ja minu enesekindlus jäi ka sinna teise tõkke juurde paremaid aegu ootama. Otsustasin, et sellest jooksust head nahka ei tule, vaid võtan eesmärgiks koera hea meeleolu ja nii me selle raja läbi kepsutasime. Järeltarkus ütleb, et tegelikult oleksin pidanud kiiresti edasi jooksma ja juhtimisele keskenduma aga läks nagu läks. Muuvist vaadates on koera kiirus hea ning raja lõppedes oli Berta nagu väike energiapall.

Kokkuvõte.

Mina olen oma sooritusega väga rahul, oleks ju võinud paremini minna aga läks nii nagu seekord läks. Õppetund minule: (a) treeningutes võistlussituatsiooni starti teha (alati!) (b) alati keskenduda enne starti koerale ning motivatsiooni tegevust natukene pikemaks venitada kui seni (c) hakata trennis mõtlema koera ökonoomsemale trajektoorile.