Thursday, January 3, 2019

Enne kui aasta lõppes Sari Mikkilä ja Reetta Pirttikoski radasid jooksmas

Otsustasin, et enne kui aasta lõppeb hüppame korraks Soomest läbi. Mis saab parem olla kui Sari Mikkilä (HY rajad) ja Reetta Pirttikoski (AG rajad) rajad soojas Vantaa hallis. 

No kui aus olla siis ma sihtisin pigem HY radasid, sest meie Soome hüppeserdist on 2 puhast rada esikohaga puudu. Noh võiks ju väike ambitsioonikas plaan ka aeg-ajalt olla.

Natukene väsitav on kell 5 hommikul ärgata ja alustada jooksu õhtul kell 18.00. Sinna sisse mahtus aeg kui lihtsalt passisin ja ootasin oma stardijärjekorda. Õnneks hall on mugav ja piisavalt soe, seega teiste jookse oli lust vaadata.


Esimene AG rada.
Oi see oli õel rada, üldse mitte Reetta käekiri. Jooksma minnes teadsin, et see ei ole minu rida! Teadsin, et kiige järgne tunneli lõks on „meie teema“, seega ei olnud sees head tunnet.
Mind viis ennast väga välja Nèra kiige ülehüpe, seega ma isegi ei pingutanud, et ta sinna tunneli lõksu ei läheks. Muidu koer toimis hästi ja kõik oli nii nagu pidi (v.a. poomi ja kiige sooritused olid hirmsad!) 




Esimene HY rada
Appikene kuidas see kõik venis! Muudkui aga ootad ja ootad ning siis vaatad kella ning minusse hakkas jube pugema kahtlus, et kas me ka kolmandat rada jõuame joosta!
Läksin rajale päris ülbelt ja pahasena, sest kui oli minu start siis oli selge, et teist HY rada me ei jõua joosta ning minu eesmärk jääb saavutamata! Kusjuures ärajäänud HY rada oli täpselt meie nägu!
Start ja otsustasin, et teen ülbeid eestlõikamisi ja jätan koera iseseisvalt tööd tegema.
Tulemuseks puhas rada ja I koht 



Teine AG rada
Läksin korraldajatele ütlema, et kui ma saan kell 21 startida siis ma stardin aga vastasel juhul jätan nii 3nda kui 4nda ära.
Mind pandi esimeseks ja tore oli see, et ekstra kiiresti lubati mul starti minna. Mulle endale väga ei meeldinud, et taaskord läksin ülbelt rajale, kus pool rajaõppimise ajast ei kasutanud ära, mõttes ei käinud rada läbi ja otsustasin lihtsalt joosta.
Rada oli ilus ja koer toimis hästi aga poomi ning kiige viiekad on ikka päris kurvaks tegevad.
Poomi vead panen selle arvele, et poom oli tavapärasest väga madal ning kui kõikjal mujal on meil poomid korras siis Vantaa halli madala poomiga on poomid kõrged (muidugi seekordsed poomid olid kriminaalsed!)
Kiige veaks panen selle, et me ei ole 2 nädalat trenni teinud ning sellega seoses ka kiike harjutanud. 





Kokkuvõttes olen ülirahul oma väikse musta printsessiga. Minus on veendumus, et meie eesolevad trennid saavadki olema väga tehnilised ning keskendume ka kontaktpinna kriteeriumi kinnistamisele. 

Kahju ärajäänud viimasest HY rajast aga ju siis pidi nii minema.


Üks asi on veel, mis on meie töösse siginenud ja need on suurte kaartega pöörded ning suured raadiused. Peaks ilmade soojenemisel koonustega trenni tegema hakkama ning Nèra 360 kraadised pöörded väiksemaks saama ning käskluse „shasha“ nurkade ökonoomsemaks muutma.

Läbi raskuste tähtede poole :)

No comments:

Post a Comment