20.09.2010 Koerad ühendavad inimesi

Oleme peaaegu aasta plaaninud tädi Reedale külla minekut. Aasta on läinud plaanidele ja ikka ei ole jõudnud, jätan mainimata, et tädi Reet on üks minu lemmikuid ja ta elab meist 5 min. tee kaugusel.

Õnneks on meil koerad. Panite tähele ütlesin mitmuses. Täna otsustasime, et aitab jamast lähme tädi Reedale külla, koerad müravad nende aias ja kõige tipuks vaatame kuidas Teet katusel korstna otsas turnib.

Vaatepilt oli lõbus, mõtlen siin kõrgustes turnivat Teetu, all maapinnal müravaid Guccit ja Bertat. Tädi Reeda ilus kiviktaimla sai kannatada, me tõesti üritasime Bertat sealt eemal hoida aga meie tahtmisest ei tulnud midagi välja.

Korstnast vaatab sisse "Jõulumees" Teet, hiidlillede all tüdrukud koertega

Tädi Reet vägesid juhtimas

Hoos

Jack Russell Aero

Vitaalsed koerad ja lilled

Berta voolab peenrast välja

Hiljem sai ka natukene Gucci koduaias müratud, igatahes õhtuks olid nad totaalselt väsinud ja norskasid igaüks oma pesas.

Igatahes on koerad meile tänulikud, sest enne sööki annavad nad meile tõelise etenduse. Sa võid lihtsalt diivanil istuda ja vaadata kuidas nad müravad, see on nii naljakas. Kord on Berta peal ja Gucci all ja vastupidi. Bertal on kombeks Gucci selga hüpata ja siis Gucci müttab mööda tuba, Berta tal tagajalgadega kaelas – tõeline koerte tandem. Kui nad ära väsivad siis käib müramine aegluubis – aeglaselt hüpatakse üksteise selga siis puhatakse selles asendis siis kelelgil viksab midagi üle ja teeb kiirema liigutuse. Ühesõnaga kokku on see tõeline kamööze.

Kodus käis kätš edasi :)

19.09.2010 Randvere möll, küpsetatud seened ning siil, seekord väga magusad

Pakkisime koerad ja lapsed kokku ning suundusime Randveresse pühapäeva veetma. Eesmärk oli, et kutsad saaksid õues mürada ja Liisale homme kooli sügisesünnipäeva kink valmistada.

Ema võttis oma reliikvia staatuses retseptiraamatu (selle saan testamendiga endale, eks ema?) välja ja asusime ema eestvõtmisel puravikke ja siili valmistama. Mäletan enda ja venna lapsepõlve kuidas magusad puravikud said meie lasteaias ja algklassides väga suureks hitiks. Mäletan täpselt kuidas ema neid puravikke meie sünnipäevadeks valmistas ja kui head nad olid ning alati said need välkkiirusel ära söödud...nämmm.

Samal ajal kui meie köögis askeldasime siis koerad ja lapsed möllasid. Päeva lõppedes oli kogu meie famiilia rampväsinud.

Liisa, Gucci & Berta Randveres

Gucci ja Jossu. Malbe hetk.

Kes ütles "Mäu!"?

Berta hingab värsket õhku

Lillelõhnaüledoos

Väss nr.1

Väss nr.2

Aktivist nr.3

Seenesiil

18.09.2010 Maailma kõige seiklusrikkam laupäev!

Algatuseks ütleks, et uhhh hakkama saime! Lugege läbi ja öelge, et kellegil on veel selliseid sündmusi ühte päeva mahtunud :)

Päev algas sellega, et meie pere kasvas. Meie peres on nüüd imearmas printsess Liisa ja väike nupsu kutsa Gucci. Paljudel käib pere kasvamine planeerimiste ja ootustega aga meil käib asi lihtsalt - otsus tehtud ja hetkega laps ja koer olemas.

Uued "õed" omavahel müramas

Väike tuttvustusring meie pereliikmetest ehk meie pere koerad ja laps :)

Gucci

Berta

Liisa Bertaga juttu rääkimas

Laupäev algas sellega, et äratuskell tirises kell 8. No tunne oli selline, et keegi oleks taignarulliga vastu pead virutanud. Aga teha ei olnud midagi, sest sellesse päeva pidi mahtuma 3 sünnipäeva, 1 seenelkäik, 1 Anne retsepti järgi tehtud piruka valmistamine ja pere juurdekasv.

Kõik see õnnestus, kell 23.15 jõudsime koju ja absoluutselt kõik päeva planeeritud tegevused said tehtud!!! Öösel käis küll trall, sest Berta, igavene mürakaru, otsustas öösel Gucciga mängima hakata. Aga see sai lahendatud sellega, et koerad magasid eraldi tubades.

Laupäevane päev pildis, kui me seenel käisime.

Koerad metssigade jälgedes tuhnimas

Berta kuulab, kas lähedal on seeni. meie õpetasime talle selle triki

Berta muigamas läbi rohukõrte

Indrek varjab Liisat juhuslike paparazzode eest

Liisa oli kõige usinam seeneline

Seenesaak

Männiriisikas

Kärbseriisikas ehk punane kärbseseen - ÄRA KORJA!

Seenelised koduteel

Meie käisime metsas seenel aga uhke seeneväli on ka koduõues

Vaadake Bertal on hea seisupilt, kahju, et pea peidus. Kõrval mudane Gucci :)

Stiil on kõige tähtsam! Kummikud valisin koera nõu järgi

Elufilosoofia: peaasi, et süda õiges kohas on

Peremehe rahustav käsi

Kallis Johannes palju palju palju õnne sünnipäevaks!
Kallistavad Külliki ja Indrek

16.09.2010 Berta esimene agility trenn või õigemini seal läheduses viibimine

Täna käisime vaatamas kuidas Berta emme ja tädid trenni tegid. Päris vahva oli, kujutasin ette kuidas me kahekesi seal silkame ja oleme hüüber osavad (unistada ju võib!). Mõned korrad Berta piilus ka raja poole aga rohkem meeldis talle mürada õdedega ning vaadata kuidas suured koerad kõrval kuulekuse trenni tegid.

Berta Emmaga kokku seotud

Berta kiikab agility rajale :)

15.09.2010 Koer koerailmaga õues

Tänane õhtune müratund möödus Väänas. Sellel ajal kui Indrek väljas vihmas muru kauniks tegi olime meie toas. Mõtlesin, et olenemata ilmast meeldib koertel väljas käia. Üritasin Berta vihma kätte meelitada, noh eks ta tuli ja tegi oma vajalikud asjad ära aga seejärel kippus tuppa kohe tagasi.

Toas oli muidugi suur trall. No ta teab ju ideaalselt, et riiete, susside ja eriti sokkide närimine on keelatud. Eks ta üritas Indreku sokke aegajalt pätsata. Enamus ajast hoidsin silma peal ja kui märkasin, et ta hakkab sokki haarama siis piisas EI-st ja Berta tegeles muude asjadega. Aga ükskord süvenesin liiast ajalehe lugemisse, silmanurgast märkasin ainult kuidas Berta diivani alla silkas, diivani alune oli kitsas seega ta torpedeerus sinna alla kuidagi külg ees. Aga igaljuhul diivani all ta oli ja sokk hambus. Vaesekene, kohe ma ju likvideerisin selle tal suust, natukene pettunult ta mind vaatas aga eks ta väsis ka mind proovile panemast ja lõppes kõik sellega, et Berta tõmbus diivanile kerra magama ja võttis soki endale kaissu (ps. ta ei närinud sokki ja see ei olnud tal hambus, lihtsalt kaisus).

ps. kuna Berta sooritas sokivargust 6x järjest siis sain fotosüüdistuse ka kaamerasse, siin see süüteo lavastus on:

etapp 1: see tegevus toimus välkkiirusel

etapp 2: ned on Berta jalad

etapp 3: hetk peale keelamist

etapp 4: Berta avastas, et minu EI on võimsam kui tema tahe asju närida

Ta on niiiiiiiii armas

14.09.2010 14.09.2010 Palju õnne kõik kolmekuused kutsad! Palju õnne meie kallis Berta!

Täna oli Bertal sünnipäev! 3 kuud täitus nagu niuhti, võiks lausa öelda, et beebistaatusest sai ta välja ja on nüüd varapubekas.
Sünnipäev oli vahva, Berta sai mürada õdede ja emmega. Ja meie kahejalgsed  sõime Anne tehtud imemaitsvat pirukat (jätsin retsepti meelde, seega lähiajal proovin seda ka ise teha).
Meil oli täna tihe ajagraafik, Anne, Maari ja Elsi juurest tõttasime Gucciga mürama. Peame harjutame neid kahte omavahel koos olema, sest varsti-varsti tuleb Gucci meile nädalaks elama.
Uhh milline müra lahti läks, Berta oli nagu „ussist nõelatud“, silkas mööda hoovi nagu duracell jänku, vahelduseks hüppas üle Gucci.

Vaatepilt oli tõesti fantast, istusime kõik terrassil ja vaatasime kuidas kutsad omavahel mürasid. Kahju, et kaamerat täna kaasas ei olnud. Kogu see päev oli kiirustamist täis, seega oligi kaamera see, mis täna ainukesena ununes kaasa võtmast.

Selline oli ta meil peaaegu 1 kuu tagasi ...

... ja siis oskas ta ilusaid seisupilte teha

12.09.2010 Sport on oluline, aftekas põhiline

..sellise hüüdlause leidsin SEB Sügisjooksu osaleja seljal. Päris vahva!
Tänase päeva märksõnad olid: viisin Berta Randverre Jossuga mürama ja Mathiase linna jooksma. Mathiasele laususin, et kui esikolmikusse ei tule siis jookseb peale finishit koju tagasi, mis see ca 20km lõdvestusjooks siis ühele noormehele tähendab. Peale finishit oli Mathias nii väsinud näoga ja oma vanuse kohta väga hästi jooksnud, seega halastasin talle ja läksime koos autoga Randverre.

"värske" Mathias

Berta ja Jossu olid selleks hetkeks terve päeva müranud ja müramine jätkus ka nüüd. Ütleme, et oli üks sportlik ja vahva päev.

Kertu tuli Bertale külla

Berta on ploomisöödik

See on Berta lemmikpall ...

... ja see lemmik jalkamängu kaaslane

Lubatud shokolaadiga üleküllastatud koogi retsept

Shokolaadikook

1 pakk taluvõid

6 tahvlit tumedat shokolaadi (tegelikult kogus on igaühes kinni kui shokohoolik ta on)

3 muna

1 spl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 pakk vahukoort (tegelikult ükskord unustasin vahukoore lisada ja kook oli ikka väga hea)

vanillisuhkrut

suhkur  +  sool

Valmistamine:

* sulatan või

* seejärel sulatan veeanumas shokolaadi (veeanumas sellepärast, et siis ei lähe shoks kõrbema)

* segan sulavõi ja shokolaadi

* vahustan munavalge ja munakollase eraldi (see on mu isiklik kiiks, et munad tuleb eraldi vahustada, pärisretseptis seda kirjas ei ole)

* munakollase vahule lisan jahu, näpuotsatäis soola (see teeb kuidagi kogu massi paremaks) ja küpetusulbri ning segan selle massi shokolaadi massiga

* seejärel segan munavalgevahu shokolaadi massile

* siis vahustan vahukoore suhkru ja vanillisuhkruga (tegelikult vist ei oleks tavalist suhkrut vaja aga teen seda sellepärast, et siis on parem vahukoort limpsida)

* vahukoore segan kogu taignaga kokku

Tainas tuleb sellin hapukoore paksune.

Panen taigna rasvainega määritud vormi ja küpsetan ca 150 kraadi juures siis kui valmis saab. Küpsetusaegasid ei oska öelda, sest see sõltub ahjust, peaasi, et põhja ei kõrbe. Isegi siis kui kook on seest natukene taignane siis on ta ka väga hea.

Minule maitseb kook teisel päeval kui on jahtunud ja hangunud.

Olen kuulnud, et taignasse on lisatud jõhvikaid, olevat olnud väga hea tulemus!

Ühesõnaga reegel on see, mida rohkem shokolaadi, seda parem. 

Mõnikord kui soovin ekstra magusat tulemust siis jahtnud koogile määrin pale hapukat moosi ja peale panen vahukoort, tulemuseks shokolaaditort voila!

Head valmistamist ... mmmmmm

11.09.2010 Jossu ja Berta - uued suured sõbrad

Juba kell 12 helistas Jossu, et ma kindlasti tema juurest läbi tuleksin ja me koos vanaema juurde läheksime. Täpsustas veel, et Berta on ikka kaasas ju!?

Berta ei osanud aimatagi, et taaskord on möllu ja müramise päev. Kohe saabudes sai üks jalkaturniir maha peetud.

Võrdsed vastased

Jalkaturniirile tuli väike paus ainult siis sisse kui vanaema võttis ahjust omatehtud ülimaitsva pizza välja.

Kaks uudishimulikku

Kui ühel hetkel Jossu teatas, et talle ei meeldi kui keegi teda pildistab siis Berta oli väga pettunud, et jälle tuli jalkamängule paus.

Olgem ausad ka minule ei meeldi kui keegi mind pildistab

Berta nägu oli sellel ajahetkel selline ... nii nummi

Bertale ostsin eile uued rohelised kondid, pidid olema väga head hammaste puhastajad. Sellel ajal kui Berta sõi, valvas Jossu tema kausi juures ja peale söögi lõppu premeeris Bertat maiusega ehk siis hambapuhastuse kondiga.

Väga armas oli see vaatepilt kui Berta voodi alla magama heitis, otsustas ka Jossu põrandal oma lõunauinakut teha - oluline oli, et silmside püsiks. Õnneks saime mõlemad marakratid nii kaugele, et sõbrad tegid kiire uinaku diivanil üksteise kaisus.

Käisime ka õues kus Jossu ja Berta võidujooksu harrastasid, õunarallit mängisid ning vanaema elupuud räsisid (seda vanaema ei tea, see on saladus!)

Jossu seletas Bertale võidujooksu reegleid

Miskit kahtlast on teoksil!

Berta elupuus sees

Berta õunaralli

Berta väsis varem, Jossu oleks veel mänginud

Jälle üks möllupäev selja taga - Berta soov on, et selliseid oleks igapäev.