Topelt JRT trennis

Kuna 2 koera siis pidin trennis ennast ka topelt pingutama. Nüüd võin küll öelda, et kui mul oleks 2 nii usinat russellit nagu eile trennis siis oleksin ma ideaalses vormis. Seega minu ja minu ideaalse vormi vahel on ainult 2 aktiivset russellit. Noh jah unistada ju võib ja vaevalt see minu vormigi tuleks!

Aga trennis oli mul 2 ülitublit kiiret koera. Berta sooritused olid 5+, täpselt minu juhendamisel läks sinna kuhu vaja ja kui läks valesse kohta siis ka ma juhendasin valesti. Cellie sooritused ka 5+, kuuletus väga hästi ja oli kiire kui tulekera. Celliega on see häda, et ta hakkab haukuma kui juhendaja aegalseks muutub, seega oli mul rajal temaga pievalt hing paelaga kaelas. Õnneks Bertale olen ammu selgeks teinud, et kui perenaine on flegma siis peab ka seda tema olema - selles osas Berta sõnakuulelikus on ülihea :)

Aga lahe oli 2e koeraga trenni teha, ise nautisin üliväga!

Aga Cellie omanikele sõnum: Cellie oli trennis tubli, igapäevaselt möllutavad Bertaga, aeg-ajalt kurjustavad üksteisega aga see läheb kiiresti üle. Cellie kuuleb hästi sõna ja lollusi teinud ei ole (v.a. hommikul haugub majahoidja peale aga majahoidja ütles, et teda see ei häiri ja küll ükspäev saab koer aru, et ta on tegelikult hea tädi - nii ta täna hommikul Cellile ütles).

Täna jalutades tundsin Berta/Cellie üle uhkust kui eramajade piirkonnas iga aias olev koer haukus meie peale - Berta/Cellie said kiiresti aru, et ma keelan neil vastu haukuda ja nii me koerte kisa saatel jalutasime ning Berta/Cellie ajasid vaikselt omi asju.

Topelt JRT

Cellie on meil hoiul, seega nädal jutti oleme topelt JRT-ga tegutsemas :)
Nädalavahetusel käisime beebi Beckyl külas, kes on 2,5 kuune aga Bertast/Celliest peajagu üle. Tegemist nimelt kutsikaga, kes ilmselt kasvab hobuse suuruseks ;) (tervitused Margitile, kes endiselt loodab, et tal kasvab väike koer). Seekord said kokku 4 koera, nendest kaks russellit, üks terjer ja neljas beebi-Becky. Esialgu oli maja täis möllu, tralli ja haukumist kuid pikapeale koerad harjusid ning hakkasime kuulma-nägema ka inimesi :)
Cellie nautis pigem diivanil olekut ja inimeste seltsi siis Berta lasi ennast Becky hammustada, järada ja lutsida.

Kokkuvõttes lõbus oli kõigi.

Beebi Becky, kes tõmbab hinge, et jälle minna teisi kiusama

Meie pere pesamuna ikkagi 2,5 kuune

Väike hetk veel ja Bertal oli koogitükk hambus - ohh seda viletsat kasvatust küll!

Cellie kedagi võlumas, et ta temaga mängiks

Vot ei oska nii suurt kutsa-beebit süles hoida

Cellie sai musi

Rocksy

Cellile meeldis pehmel diivanil istuda

Muuseas kodus ei tohi koerad diivanil olla!

Rocksy saab kohe musi

Cellie on diivani kunn!

Becky kiusamas

Ja ikka kiusab

Kõige noorem väsis ja võttis pea-alla Berta mänguasja (ps. õhtu lõppedes olid mänguasjast ribad taga :) )

Cellie oli ka väsinud

Jõudu ja jaksu Beckyle ning perenaisele soovime, et kutsa ikka suureks ja vahvaks kasvab ;)

Taaskord trennilainel

Berta on võtnud eesmärgiks mind erksana trennides hoida.

Näiteks sellised asjad nagu kiik, slaalom, poom, A on käkitegu sellel koeral – sooritused mind rõõmustavad, kontaktpinnad ilusad, kiirus hea. Aga lihtsad asjad nagu tõkked ja tunnel – need on ju lihtsad asjad, juba kutsikana sai ta nendega hakkama ja nüüd tekitavad need muret!

Vahepeal oli mingi kamm tõkete hüppamisega – soojendusel ei olnud probleemi neist üle hüpata ja siis keset raja sooritus otsustas Berta, et ta jääb enne tõket seisma ja vaatab mulle sügavalt silma. Noh nüüd on tõkked enam-vähem korras (v.a. trenni lõpus otsustab ta jälle oma peaga mõtlema hakata) ja nüüd siis tunnel. Tagantlõikamisega tunnelisse minek oli seekord selline, mis osutus parajaks komistuskiviks. Koer keeldus tunnelisse sisenemast, egas jäänud midagi teha kui Natalja viskus tunneli ette ja koer pidi teiselt poolt välja tulema! Päris naljakas oli trenni teha, mina annan käskluse koerale, Natalja viskub tunneli suu ette ja Berta tuleb ülirõõmsalt teiselt poolt tunnelist rahulikult jalutades välja.

Mina tahtsin kohe koera süüdistama hakata, et on ikka marakratt, jälle ta tembutab aga Natalja ütles, et asi on ainult minus. Juhendan valesti ja koer ei saa aru, mida ma tahan. Oehh taaskord pean tõdema, et koer on tubli aga mina olen natukene liiga rohmakas ja ei koordineeri oma liigutusi.

Mis mulle endale seekord väga meeldis oli Berta kiirus rajal. Esimesed katsed olid puhtad ja kiired (mingil põhjusel tunnelisse tagantlõikamisega ta esimestel kordadel läks). Kontaktpinnad on ka ilusad, koer saab aru, mida ma temalt ootan. Ka kiike harjutasime kontaktpinnaga ja koer sai ideaalselt aru, mida vaja teha – Berta on tõeline kiige fänn.

Rajale minnes sai seekord ka nii teha, et koer ootas, millal andsin käskluse. Natuke kärsitu ta oli aga minu meelest sai ta hästi hakkama.

Nojah eks ma võin koera sooritust siin ju ülistada ja olla uhke ta üle aga alati kui rajale läheb Cellie siis saan ma aru kui kiiresti ja puhtalt tuleb üks rada läbida. Kui Berta on rajal selline chillija tüüp siis Cellie on vihane spordifanat.

Aga meie moto ongi, et elu on lill!

Sügis :)

Berta ja lehemeri

Berta uuris, miks lehed liikusid

Jeee leidis puuoksa metsast!

Ilus värviline sügis on käes!

Kummalised seenesordid Hiiumaal

Täna seenemetsas seeni otsides komistasime kummaliste seente otsa. Ühes pikas reas kasvasid ilmatusuured olevused. Olid teised juba vanaks kasvanud.

Pealt meenutasid natukene sirmikuid

Alt olid paksud ja kohevad

Täna Bertal vedas, randa jõudes lippas koer sirgjoones merre. Avastas kalda ääres ulpiva oksa ja tiris selle kaldale. No on hull koer, võiks ju aru saada, et külm on :) Aga, et Bertat soojas hoida pidin talle järjepidevalt oksi loopima, seega sai Bertaga ka jooksutrenni tehtud.

Ulpiva oksa päästehetk

Võidurõõmus Berta vol 1

Võidurõõmus vol 2

 Hiiumaal on lood nii, et kui ei ole metsas seeni siis on alati olemas üks lahke naabrimees, kes värsket kala toob. Seekord siis värske kilu ...mmm

Hetk hiljem ja siis oli kausitäis fileed

Seeenele-e-e

Võtame ilusast sügisest viimast! Väljas on ilus, soe ja kuldne, just selline nagu üks õige sügis olema peab.
Sügise juurde on hakanud viimasel ajal kuuluma seenelkäigud ja kus ikka need paremad, ilusamad, maistvamad seened  kui Hiiumaal. Egas midagi pakkisime koerad (saime endale ka hoiukoera Pippa) ja endid ära ning kihutasime saarele.
Uhh kui hea on jalutada sügiseses männimetsas, hõlmad eest lahti, seenekorv käes ja ümbritsev loodus on hingematvalt ilus! Berta õnneks olid ka mustikad veel alles, seega koer maiustas metsas, ajas taga loomalõhnasid ja nautis vabadust!

Vot nii suured seened kasvavad meil siin, Hiiumaa metsades

Meie kukeseente saak, Paras ports õhtusöögiks ...mmm

Loomulikult sai ka mereäärde jalutatud. Mürakaru Berta tahtis kohe ujuma minna aga õnneks sain talle selgeks teha, et okste tagaajamine on ka rannaliival lahe. Võibolla olin liig ettevaatlik aga minu meelest oli vesi liiga külm.

Aita leida Pippa :)

Koerad rannalõhnadega tutvumas

Berta vaatab igatsedes mere poole

Rõõm on vaadata, et olenemata oktoobri algusest on lilled aias endiselt väga ilusad. Minu lemmik lavendel õitseb väga uhkelt (kahju, et minu kasin fotokunst ei võimalda seda ilu edasi anda).

Ehk kunagi täitub minu unistus lopsakast lavendli peenrast, mis ääristab maja

Elulõng, mis läks õide suve keskel

Nii meie elu-olu Hiiumaal kulgebki :)

Kas ilma koerata saaks agilityt teha :)

No viimases trennis tekkis mitu korda õigustatud küsimus, et tegelikult võiksin ma ju üksi selle raja läbi joosta. Asi ei ole koeras vaid koerajuhis ja ütleme nii, et koerajuht on kobakäpp ja koperdis. Mitu korda oleksin tõkked pikali jooksnud, õnneks vimasel hetkel õnnestus oskuslikke manöövreid teha, seega kõik tõkked jäid püsti.

Kõik algas ülihästi! Slaalom sai viuh ja viuh tehtud - puhas sooritus ja kiirus oli selline, et mul endal keel vestil ja ikka ei jõudnud koera tempos olla. No kiik, see meie lemmik! Kui Berta otsustada siis ta teeks terve trenn kiike ja sellise kiirusega, et mul ihukarvad püsti!
Üksikud tõkked ja manöövrid väga ilusad ja ma suudan oma käsi ja keha hallata aga nii kui keerulisem rada nii olen pea laiali ja juhatan koera igasugustesse ilmakaartesse. Tubli Berta on jälle kuskil seal kuhu mu käsi viibutas aga minu käsi on teda suunanud sinna, kuhu ma ei plaaninud teda saata.

Aga "vana nali" kestab endiselt nende tõketega! Mingi aeg on kõik korras ja siis keset rada jääb ta tõkke taha nagu naelutatult! Seisab ja vaatab minu suunas. Tegemist ei ole halva kogemuse ega kartusega. Näiteks kui oma puurist läheb Berta raja algusesse siis läbi platsi jalutades hüppab ta kõik ettejäävad tõkked ära, ka kõrgused 45! Jama ongi selles, et kui ei ole vaja siis on tõkke ületus fun ja nii kui rada teeme siis on tõke mingi "koll" seal rajal, mille ees peab peatuma!

Eks ma pean ennast analüüsima, et mida ma valesti teen. See on kindel, et rajal enne tõket olen ise jube pinges ja alati käib peas läbi, et kas nüüd hüppab või pean metslase tantsu tegema, et teda hüppama meelitada.

On mis on aga trennis on ikka äge käia. Kahju ainult, et varsti läheb Berta sõber Cellie teisele maale elama ja nüüd ei olegi võimalik Bertale trennis öelda, et vaata, tema ka russell ja on nii kiire, tubli ja osav. Tee järgi! :)

Aga püsivus on suhteliselt hea, olen igaõhtu kodus harjutanud. Kõrvalkõnd on ilus. Koer ise on ka ilus :)

Trenni lainel

Seekordne trenn näitas, et kui hoian koera piisavas tegevuses ja tähelepanu endal siis ununevad need segavad püksid jalas. Aga kohe kui annan Bertale aega oma peaga mõtlema asuda on püksid meeles ja käitumine rohkem kui kummaline.

Taaskord pidin tõdema, et koera lemmik on kiik. Kontaktpinnad olid minuarust head, ütleme nii, et 10st 8 sooritas ideaalselt. Rada läbides on endiselt mingi nõme põikpäine mõte koeral, et aeg-ajalt võiks ju tõkke ette seisma jääda ja vaadata, millist „tantsu“ perenaine seekord teeb, et koera hüppama meelitada. See pole kartus ega mingi halb kogemus, mis teda sinna seisma sunnib, mina tõlgendan seda nüüd kui puhast koera põikpäisust!  Aga ilmselt koer aimab, et enne igat hüppe tõket lähen ma krampi ja nii ta sinna seisma jääb. Aga muidu olen mina Berta selle trenni radade sooritustega väga rahul, noh jah sellise kiirusega võistlema ega poosetama kuskile ei lähe. Eks paistab, millised trennid meil peale jooksukat on.

Ahjaaa jälle vana tõde lajatas haamriga pähe „kordamine on tarkuse ema“. Kunagi Berta beebipõlves olin ma nii usin, et absoluutselt i g a p ä e v ca 20..30min tegime kodus kuulekuse trenni + naljakate trikkide õpetamist. Täna on see taandunud naljakate trikkide õpetamisele ja mängimisele. Ja kui päris aus olla siis seda ei juhtu igapäev, vaid pigem ikka 1..2x nädalas. Täna trennis avastasin, et Berta püsivus on -1000. Käsklus „lamama“ tähendab talle seda, et hakkab lamama ja siis krapsti püsti. Näiteks püsilamamine ei tähenda koera jaoks midagi, nii kui panen ta lamama ja sammun eemale, krapsab ta püsti ja hakkab ilusti minu kõrval käima (vähemalt „kõrval“ käsklus koeral selge!). Ütleme nii, et beebieas võisin ma ta teise tuppa minutiteks lamam jätta ja ainus, mida koer tegi oli pea liigutamine. Aga nüüd! Egas midagi, tuleb jälle kodused kuulekustrennid päevakorda võtta

12.09. 2011 Ja ikkagi ootan tagasi oma hüpper supper energilist koera

Täna trennis oli seis võrreldes eelmise nädalaga parem. Oli päris palju hetki kus Berta unustas, et tal need stringid jalas.

Üksikelemente harjutades oli ta väga tubli, slaalom sai puhtalt tehtud ja kiirus võrreldes eelmise nädalaga kordades kiirem. Meelierutavam hetk oli kiigel kui ta kiigele tormas, põrkus see sellise hooga maha, et koer pooleldi libises sealt alla. Vot sellise hooletuse tõttu koera vigastused tekivadki, põrguvärk, pean olema hoolsam! Järgmisel korral koer juba oskas ennast balansseerida kiige kiirele toimele ja seega ülejäänud sooritused läksid ilusasti. Kiige pauk ega järsk kallak, ei ole endiselt koerale probleemiks.

Radasid tehes on koeral mingi naljakas tõrge hüppe takistuste ees ja seda tõrget täheldasin juba enne jooksukat. Teeb rada ilusasti ja enne hüppamist jääb seisma ja kaalub, mida teha. Mina tõlgendasid seda kartusega aga Natalja ütles, et mis kartus, vaata kui julgelt ta kiike sooritab! Tegemist puhtkujulise minu dresseerimisega, koer vaatab, kuidas mina käitun!  Noh tegelikult saingi natukene noomida, et pean koeraga rangem olema. Nimelt Berta nii mõnelgi korral üritab pead tõsta ja näidata, et asjad käivad tema järgi. Tegelikult on treeneril õigus, olen liiga leebe. Luban ennast parandada, ausalt!

Hea uudis oli see, et suvevaheajalt on Candy naasnud ja nüüd õekesed kõik jälle trennis.

Ahjaa Bertast on kujunenud meie kodukoha ahvatlevam koer, kõik isased on temast huvitatud. Alguses koerte omanikud rõõmustavad, et lõpuks ometi on leidunud koer, kellega tema koer sõbralikult käitub. Eks pean nad ruttu pilvedest alla tooma ja selgitama, et meie koeral on jooksukas ja see huvi ei ole siiras. Õnneks ekstreemseid sündmusi meil esinenud ei ole (nüüd sülitasin 3x üle õla)

Veel tabasin ennast mõttelt, et miks on enamikul koerteomanikel vajadus, et nende koer nuusutaks igat vastutulevat koera ja asuks suhtlema? Mina olen seisukohal, et mina ei soovi, et iga vastutuleva koeraomanikuga peaksin suhtlema hakkama ja lubama, et nende koer minu koera nuusutaks. Olen märganud, et mõningatel juhtudel kui Bertaga mööda jalutame, ilma, et teisele koerale tähelepanu pöörame, vaadatakse meid imestunult. Täna hommikul üks omanik isegi solvus, et ma ei lasknud koeri kokku – ahh viitsin ma nüüd igaühele selgitada, et minu koeral jooksukas ja isased koerad ei ole teretulnud nähtus!

Selline mõte lihtsalt! Pole aimugi, kas mul on õigus aga nii ma arvan!

11.09.2011 Rahvuslik näitus Viimsis

 Seekord läksime kaasa elama Cellie esinemisele. Vau, Cellie on nagu "vana kala" näituse tules! 

Mäletan, et üldse mitte ammu arutasime Kariniga, et kuidas on võimalik näitusel seisu positsioonis koera jalgasid sättida ja nüüd täpselt seda sama Celliega tehti :) Väga tublid olid nii Karin kui Cellie, väga super etteaste. Kahju, et kohtunik Maija Mäkinen oli range hindaja, sest tulemuseks oli VH. No vähemalt minu vaatamise hetkel koertele ainult kas punaseid või siniseid linte anti.

Noh kui kedagi minu arvamus huvitab siis mina oleks Celliele roosa lindi andnud :)

Kohe algab!

Cellie on valmis etteasteks

Huvitav, mida kohtunik ütleb?

Jep, Cellie seisab hästi. ps. kohtunik itsitab taustal :)

Kõik imetlevad Cellie`t no oleks ju võinud see roosa lindike tulla juuuu

Kohtuniku näoilme järgi võiks öelda, et talle meeldis Cellie väga

Cellie seisukas

Juhul kui keegi ei tea siis see on JRT stiil näitusel ringis käia

Täpsustuseks, JRT`d oskavad ka korralikud olla :)

Ja sealt see arvustus tuleb

Õnnelik Cellie, juhuu nüüd mängima :)

Tubli Cellie! Järgmine kord tuleb sert kindlasti!