Kuidas ma Nèral Saksamaal järgi käisin ehk 2 päeva nälgimist

Kohe kui saabus uudis, et pesakonnas sündis 2 emast, hakkasin reisi planeerima. Esimesena  sai ostetud reisi-mänguasi (nojah asjad tähtsuse järjekorras). Lennu-hotelli-auto broneerimisega ootasin kannatamatult seni kui koerad said 3ne nädalasteks, et hakkaks ilmnema iseloomu omadusi, mis annaks kinnitust, et Nèra on sündinud.  Jep, Nèra oli sündinud, pesakonnas oli üks eriti aktiivne ja mänguline emane, kelle endale valisin.

Saabus reisipäev, asjad pakitud ja kell 6.20 lennukile (no nii vara keegi ei söö, seega lonks kohvi ja minek). Lennuki söök oli päris mittetalutav, seega eelistasin ainult kohvi juua.

Lennureis ja reis hotelli sujus viperusteta ning siis kauaoodatud Nèra kasvatajaga kohtumine! Oi kuidas mulle Nèra ema meeldis ja see kuidas Nèra teistega ja iseseisvalt mängis, jep õige valik sai tehtud.

 

Nèra õde ja vend

Nèra reisikotti ja asusin teele hotelli suunas. Hotell asus väikses armsas Saksa külas, kuid ma ei olnud arvestanud sellega, et laupäeval suletakse seal kõik kohad kell 16, kuid mina saabusin hotelli kell 17. Nojah nii ma seal külakeses tiirutasin jalgsi, käekõrval imearmas koerakene, kellega me omavahel tutvusime. Koerake rõõmus, mina näljas, nii et jube!

See oli see nunnu ilme, millega nuruti möödujatelt paisid Tõeline suvi tähendabki suplust!

Saabus öö ja ma sõnaotseses mõttes lugesin minuteid, et saabuks hommik (kui nälg hulluks läks, käisin kraanist vett joomas), et saaksin sööma minna (õnneks olin võtnud hotelli hommikusöögiga!). Hommik! Hommikusöök! ….nojah pudrust, jogurtist ja heast kohvist võis ainult unistada! Pakkuda oli leiva laadne toode, millele sai peale määrida margariini laadset asja ning peale panna vorsti ja juustu laadset asjandust ning värskenduseks sai peale hammustada plastmassi laadset tomatit. Öäkk! Kuigi kõht karjus näljas, keeldus mu suu võileiba lõpuni närimast, tõesti oli vastik. Õnneks keedumuna ja apelsinimahl olid enda maitsega, seega 3 keedumuna ja 2 klaasi apelsinimahla ma endale sisse manustasin. Söögitädi vaatas mind küll haletsusega, kuid mida teha, ma olin juuuu näljane!!!

Mõtlesin, et suundun Frankfurti ning teen endale seal ilusa lõuna, sest lennuk väljus alles 20.50.

Frankfurtis

Frankfurt ja koera sotsialiseerimine olid märksõnad! Liiklusmüra, ehitusmüra, basseinid, millesse Nèra sisse vulpsas, kädistavad jaapanlased, lapsed, teised koerad, kõik selle elamuse sai Nèra endasse. Aga mida ei olnud, ei olnud ühtegi toidupoodi ega avatud kohvikut/restorani – kõik olid kinni. Ainsad avatud sööki pakkuvad kohad olid hotelli restoranid aga neid ei külasta ma põhimõtteliselt (halbkogemus minevikust). Nojah jälle oli kõht tühi ja otsustasin Frankfurti lennujaama minna, sest seal saab ikka süüa!

Lennujaama saabusin ca 5h enne lennuki väljumist ja maandusin esimesse toidukohta (hiljem selgus, et kõige kallimasse!). Kohv oli hea aga 15€ne juustukook oli kohutav (!!!) – kuna kõht korises tühjusest siis vastikusega sõin seda ja mõtlesin sellele, et see vähemalt peletab näljatunde.  Kõht enam-vähem täis algas koera sotsialiseerumine, nii õues kus oli meeletu liiklusmüra, lennukite hääled ja tohutult inimesi ja igakord sain koeraga kontakti ja ta mängis.

Möödaminnes mainin, et koer käitus imeliselt, ei mingit pesakonna igatsust, ei mingeid pissiloike (nojah käisin ju temaga öösel tuhat korda väljas), ei mingit koti võõrastust, kohati isegi ununes, et minuga on kutsikas.

Koera deklareerimisel tekkis korra tõrge, et ma ei saanud ta eest kaardiga maksta (sularaha nad ei võtnud), kuid üks meeldiv tollitöötaja maksis minu eest ja lennule meid regatud saigi. Koera paberite kontrollimise asemel tekitas Nèra tollitöötajates elevust, sest kontrollis oli minu ümber ca 6 tollitöötajat, kes nusserdasid ja musitasid koera. Küsisin, et kas koera või minu kotti ei pea kontrollima või pabereid siis sellepeale hoopis musitati koera edasi – ülimeeldiv käitumine (vastupidiselt minnes olid Tallinna tollitöötajad kibestunud, ebaviisakad ja imelikud – koera  kandekotile tehti mitmekordne narkotest ja siseõmblusi ka uuriti luubiga (!!!)).

Lennureisil koer ei piiksatanud ka, kuid minu kõrval olev meesisik otsustas lennureisil minu jalgade koha endale haarata ning aegajalt ringutada, nii et ma sain mõnusaid vopsakuid vastu pead. Ahjaa tagasilennul sõin oma vastiku võileivalaadse asja peaaegu ära, sest nälg hakkas silmanägemist võtma.

Tallinna maandudes avastasin, et Nèra ei ole kotti pissinud, vaid tegi seda õue lennujaama ette ning oma auto olin parkinud kõige kallimasse parklasse.

Oli mis oli aga saabusime koeraga õnnelikult kodumaale. 

Esimene päev kodus

Esimene päev ja Bertaga koos uudistamas kirsse

Ahjaa nendel kahel päeval Saksamaal nautisin üle 30ne kraadist soojust ja tõelist suve. Tuli välja, et Eestimaa suvi oli kolinud Saksamaale!

Nõrkus aianduse vastu lõi ka Saksamaal välja

Tallinna linna haljastuse arhitektidel on veel pikk tee minna

Imeväikses Saksamaa külas on pargihaljastus väga heal tasemel