Kahjuks vaktsineerimist ei saanud teha, sest kõrvas on mingi
jama-asi, mis nõuab ravimist. Mhhh mulle ei meeldi sellised asjad.
Hakkan ka tõsiselt kaaluma koera kindlustamist, sest vet
summad on ikka oi oi kui valusad. Ei taha mõeldagi, et mis need siis on kui
tehakse midagi tavapärasest teistsugust asja (jätan kõrvale fakti, et kui
sellist protseduuri vaja läheb siis on ka emotsionaalne taluvus üliväike).
Aga väiksel tegelasel oli arsti juures käimine üks suur
mäng. Ei huvitanud teda, et ruumis on võõras inimene, ei heidutanud teda kõrgel
platvormil seismine, ainult siis tegi väike põssa häält kui Elo tal kõrva
surkis.
Rohu panemine jäi meil koduseks tööks. Kohe kui Berta nägi,
et ma võtan kotist välja kõrvarohud ja istun maha, oli ta nagu välk elutoast
kadunud. Nojah tal kogemus omast käest võtta! Nèra ei osanud halba aimata ja
nii ta minu juurde tatsas, eks ta protseduuri aegu tegi taas põssahäält aga kui
maiust sai siis oli see ebameeldivus unustatud.
No egas midagi oleme siis järgmised 10 päeva tublid ja teeme
kuuri ära. Loodan, et saame bakteri kõrvast välja ja sellest ei kujune korduv
jama.
No comments:
Post a Comment