Meie kahestunud isiksusega koer :)

Nüüd on see ametliku ja teadusliku kinnituse saanud, et meie koeral on kahestunud isiksus ehk siis 2koera ühe väikse koera nahas. Algus kahtlustasime, et  öösel väiksed päkapikud aeg-ajalt vahetavad meie koera kellegi teise vastu aga võta näpust ikka see ainus ja meie kuts.

Ühesõnaga meie elu koos koeraga on selline, et ükspäev on meil ideaalne koer, läheme jalutama ja keset suuri koera ahvatlusi (kondid maas, teised koerad) ta ei märka kedagi ega midagi peale sinu. Ütled „ilusti“ (see on käsklus, et paralleelselt minu jala kõrval käiks) ja nii ta vantsib pikki maid minu kõrval, olenemata, et möödume väikestest lastest ja haukuvatest koertest, koera andunud pilk on ainult minul. Või piisab sosinal hõikest „Berta siia“ ja ta on nagu välk su kõrval ja ootab käsklusi, et mida nüüd teha. Ühesõnaga ideaalse sõnakuulelikusega koer.

Ja siis teine päev, koer on unustanud, et ta nimi on Berta või mida tähendab käsklus „siia“.

Hea näide oli meie viimane agility trenn. Berta ja mina naudime agilityt. Sellise nobeda ja kontaktse koeraga on lust trenni teha!  Trenn algas paljulubavalt. Slaalom – Natalja pidi aga turvavõrke eemaldama, sest koer tuiskas perfektselt slaalomisse. Peaaegu vigadeta sooritus. Noh A oli ka päris hea. Kuigi juba siis hakkas ta teiste koerte maiuseid varastama – kuulas küll minu sõna aga alles siis kui oli kõrval oleva takistuse jaoks teisele koerale jäetud maiuse ära söönud. Ütleme nii, et A läks ka päris hästi.

Poom oli ka kiire ja lisasin poomi lõppu veel takistuse, et põnevam oleks. Juba siis märkasin, et pidin koera takistuse algusesse viimiseks sülle võtma.

Nimelt on Berta kiusupäevadel selline jama, et ca 1m kaugusel on ta minust ja ei anna ennast kätte. Ei jookse ära ega tee oma asju aga ta on ca 1m kaugusel ja kui kutsun „siia“ siis jääb ta 1m kaugusele kas istuma või lamama ja piilub minu poole. Jube närve sööv, sa näed, et koer kuulis su käsklust aga jääb vaatama, et mida sa teed kui tema ei kuuletu.

Natalja pani esimese raja paika ja meie Bertaga alustasime. Ütleme nii, et Berta oli seda meelt, et selle raja võiksin ma ise läbi joosta kui tahan. Esimese takistuse koer hüppas üle ja teise takistuse juures jääb nagu naelutatult seisma! Ja nii igakord!   Terve rada oli nagu kolgata tee, mina meelitan ja näitan ette, et kui fun ja siis Berta nagu muuseas teeb järgi. Hea, et ma tunnelisse ei pidanud ise ronima!

Õnneks on meil olemas Natalja, kes fikseeris olukorra ja märkas mis juhtunud on. Nimelt pööran ma koerale liiga palju tähelepanu ja teen asju tema äranägemise järgi. Kuuldes meie mittekuuletumisest sain nõu, et mitte olukorrast välja teha ja näidata, et mind ei huvita üldse kas ta teeb seda mida käsin vaid teen ise oma asja edasi ja mind koera isepäisus ei paelu. Näiteks kui koer ei kuuletu siis peaksin oma tähelepanu pöörama kellegile teisele. Soovitas kasutusele võtta paar päeva meetodi, et annan toitu oma käest.

Trennis oligi olukord, kus Berta keeldus minu juurde tulemast, oli ca 1m kaugusel ja vaatas minu otsa. Kutsusin teda aga selle asemel tuli trennikaaslase kuts minu juurde ja hakkasin teda paitama ja Berta oli täpselt 0,001sec möödudes ka minu juures!

Üritasime veel agility rada teha aga sama nali nagu ennem. Berta keeldus tegemast, noh siis hakkasime selle pätiga mängima ja mina tuiskasin mööda platsi nagu pöörane ja üritasin Bertale tõestada, et minuga on koos fun olla – õnneks see mängimise trall õnnestus päris hästi!

Nüüd ta on mõned päevad saanud oma toiduportsjonid minu pihust kätte ja enam ma Bertale iga sekund tähelepanu ei pööra.

Eile oli ta see ideaalne koer, kes kuulas sõna ja peale jalutuskäiku läks ise autosse ja oma kotti (tavaliselt see nii meil ei õnnestu).

Igaljuhul Bertat ähvardasin, et järgmisel korral tulen üksi trenni ja tema jääb koju :)

Loodame, et see mõjus! Ja kui see ei pruugi mõjuda siis esitan Bertale arve tema koolituskuludest :) :) :)

Taaskord ideaalne tõestus, et iga koera väärkäitumine võrdub omaniku valede kasvatusvõtetega.