Pikk nädalavahetus Hiiumaal

Kinkisime endale mõnusa pika nädalavahetuse Hiiumaa kodus. Palju päikest, palju sooja, palju head olemist, need olid meie nädalavahetuse märksõnad.

Hea uudis oli see, et kõik minu lillepeenrad elasid oma õitsvat elu ja kõik uued istikud olid kasvama läinud.

Roos oli eriti elujõuline

Isegi meie kliimas kapriisne lavendel on sellel aastal õige uhkeks sirgunud, kerge Lõuna-Prantsusmaa tunne tekkis seda vaadates.

Meie Berta rõõmustas väga Hiiumaa koju saabudes. Võrreldes eelmiste kordadega on tal vist tarkust juurde tulnud, enam ei haugu iga lõhna peale ja tuppa tulemine ei ole enam nii vaevaline. Varem ei suutnud Berta mõista, et miks üldse peaks Hiiumaal olles siseruumis olema, võiks ju koguaeg õues viibida (kahjuks suur sõidutee on liiga lähedal, et tal omapäi lubada kaua õues ringi luusida), seega majja tulemine käis meil alati läbi raskuste. Seekord õppisin ära triki, millega absoluutselt igal korral teda sõna kuulama panna. Nimelt 2 käsklust, mis toimisid nõia väel: näiteks kui ta keset metsa kargas ja oma toimetusi tegi siis hõikasin „kõrvale“ ja koer oli nagu 5kopikat mul jala juures. Või kui soovisin teda tuppa kutsuda siis piisas kui hõigata „sööma“ ja koer oli nagu keravälk toas. Asi selles, et olen senini koguaeg enne söögikausi ette tõstmist andnud käskluse „söö“ , paistab, et käsklus on meelde jäänud.  Muidugi „sööma“ käskluse andmisel tähendas see seda, et igakord pidin toidukaussi paar maiust poetama.

Aga meile tegi see palju nalja, et niimoodi saame koera ära petta. Ütleme nii, et jummal tänatud, et meie koer suure isuga on ja söök tema elu prioriteet nr. 1.

Avastasime, et meie koer naudib lillede ilu. Üritasin lilli pildistada ja enamikul juhtudel otsustas Berta ka pildile jääda.

Avastasin, et peaaegu kõik lille pildid olid koos koeraga

Jälle tüüp pildil!

Siin õnnestus Bertat vältida :)

Lisaks tavapärasele vees mässamisele naudib Berta sukeldumist. Kolleeg lubas Berta järgmisele sukeldumistripile kaasa kutsuda.

Stiilinäide nr. 1

Stiilinäide nr. 2

Stiilinäide nr. 3

Värskendav suplus

Appi koer jälle vees ja vee all!!!

Aga lisaks kõigele tegime Bertale igapäev ujumistrenni. Meelitasime oksa viskamisega ta hästi kaugele ujuma ja nii ta ujus rannas edasi tagasi ülipikki otsi. Loomulikult see, et Berta ca 200m kaugusel kaldast ujus tähendas seda, et me ise olime kõrval ja julgustasime teda. Noh eks rolli mängis ka minu ülipabistamine, et kuts ei tohi meres omapäi kaldast kaugele ujuda vaid iga hetk peab olema kontrollitud. Noh eks ma selline kontrollifriik olengi

Aga ujumistrennide tulemus oli see, et õhtuks oli meil väsinud kuts kodus (või noh natukene väsinum kui muidu).

Rannabeib :)

Mõnus soe liiv

seljapainutused

Ujumistshempion asub treeningule

Kusjuures Bertal ei ole jalad põhjas siin, vaid ta aeg-ajalt ujubki pea püsti

Lisaks rannamõnudele sai palju metsas mütatud ning mestmaasikaid ja mustikaid süüa. Või vähemalt sai süüa neid metsamarju, milled Berta ei olnud enda kõhtu kahmata :)
 

Kohalik Hiiumaa metsade mürakoerloom

Lendkoer

Berta tundis endas huntidest esivanemate geene 

Ikka need samad hundi geenid annavad tunda :)

Koer metsast

Hiiumaal on alati ülihea olla ja nagu alati on linna tagasitulek nii vaevaline :)

Igakord mõtleme, et Berta hakkab vist oma transpordi kotti vihkama, sest see nagu võlukotike tal - astub kotti ja on viuhti Hiiumaal, läheb jälle kotti ja on siuhti linnas tagasi.
 

Berta chillib