Selle võistluse eesmärk: peab vabanema
teise raja nn. dsq-needusest ning 2
puhast rada tuleb kirja saada. Teine ja igavene eesmärk, et koer naudib
võistlusmelu. Jeee meil oli 2 puhast rada, koeral oli fun ja ...mina olin
kergelt liimist lahti.
Esimene start oli napikas. Tegin
otsuse startida püsivusega. Koer oli energiat täis, motiveeritud ning valmis
radasi vallutama. Ainus, mida ma ei arvestanud oli see, et Bertal on kombeks
iseseisvalt takistusi võtta kui minu tähelepanu hakkab kaduma. Nii ma starti
astusin, unustasin koera tähelepanu alla võtta ning Berta tormas esimesele
takistusel. Nibin-nabin koer peatus enne esimest tõket, püsilamamine ja ilus
start. Ja mina ei vabane oma eelarvamustest! Olukord, kus mina lähenen
takistusele kõrvalt ja koer tuleb selle tagant saata, kargab pähe mõte, et äkki
koer peatub ning ma ei oska teda õigesti enam suunata, kohe kui nii mõtlen,
pidurdan hoo maha, mille tulemusena ka koer satub segadusse, sest ma suunan
teda kahtlevalt ja liiga hilja. Selliseid „mõtte-seisakuid“ oli rajal 2. Aga
lõpuni me läksime ja puhas sooritus. Kiirus oli ka kõike arvestades natukene
üle keskmise (4,35m/sec).
Teises stardis võtsin Berta tähelepanu
alla ja suundusime starti. Kõrval-lama-start ....aaaa aga koer! Berta otsustas
olla tubli SK koer ja lamamist täie tõsidusega võtta :D Nii me stardis seisime,
jube naljaks olukord! Treener tuletas meelde, et viineriga saab olukorra
lahendada, seega taskust viiner ja rada algas.
Hea jooksu eelduseks on minul, et enne
starti saan mõttes rada läbida. Kui see rituaal sooritatud, on mõtted
enam-vähem paigas ja võin alustada koeraga koos jooksu (nii on trennis kui
võistlustel). Meie teise stardi viivitus lõi minu visuaalse maailma segamini ja
nii ma tundsin, et rajal ei ole ma ise. Mina, ebalev ja kõhlev aga tubli kindel
koer tegi oma töö ära ja nii tuli meil ka teine rada puhas! Olulised sekundi-
kaod tulid teise tunneli kobast saatmisest (..ja just rada õppides pööras
Natalja sellele tähelepanu, et ma nii ei teeks). Koperdamine oli ka keskmiste
tõketega, kus pidurdasin oluliselt koera hoo maha (keskmine kiirus 4,13m/sec).
Jeeee me tegime võistlusel ainult
puhtaid radu! See oli meie eesmärk ja see sai ka täidetud ...jeeee meie dsq-needus
kadus!!!
Koondkoht oli neljas aga tühja sest,
sest nii Natalja kui Kristi kiitsid meid ja ma usun, et olime selle ära
teeninud :D (ma ise oleks
väga tahtnud sinna poodiumile ikka ronida, isegi koer sai auhindade jagamisel
boxist välja võetud :D aga mis teha, seekord niimoodi.)
Koer oli väga tubli ja kiire, kui ka
see koerajuht saaks jalad kõhu alt välja ja enesekindlaks, oleks meile kõik
klassid avatud :D Samas kiiret ei ole kuhugi, tasa ja targu, kaugele sõuame...
No comments:
Post a Comment