Trenniteraapia uudised

Nüüdseks täitunud 2nädalat kui algas Berta teistmoodi käitumine agility platsil. Paistab, et minu meetodid on toiminud, sest energiapall on tagasi. Vahe on selles, et kui platsil teeksin ühe vale liigutuse, on koer ebakindel ning energianivoo miinuses. Õnneks on minu võimuses koera meeleolu reguleerida ning energiataset kruttida.  Trenni lõpus kui mina väsimuse märke näitasin siis tajusin, et teen koera meeleolu tõstmisel haltuurat. Enne starti tuju üleskütmisel tegin paar kiiremat mängulist liigutust ja suunasin koera rajale. Koer sai kohe aru, et jama värk ja jäi tõkke ette seisma. Hea, et Natalja näitas, mida ma valesti tegin ning  peale õpetussõnu sain kiire süstik-koera tagasi.

Hakkasin analüüsima, et miks ikkagi koer niimoodi käituma on hakanud. Täheldasin, et Berta ei ole „rind ees tundmatusse sööstev“ russell. Ta võtab üks-ühele üle minu reageerimised (miks see nii on, ei tea! Kas see on hea, ei tea!)).  Katsetasin eile  slaalomis (Berta lemmik!), et kui minu ergutus jääb ebakindlaks siis koer on kõhklev ning isegi keset sooritust jääb pulkade vahele seisma, vaatab mulle otsa ja ilme on selline, et „ups, mis nüüd valesti läks!“.  Teine test oli, et ise olin slaalomi juhtimisel ülirõõmus, ergutasin, kiitsin koera ja minu liikumine oli väga ergas/kiire siis oli ka  Berta süstik-koer. Sooritas slaalomi justkui energiline border!

Sama tõketega, ohtra kiitmisega hüppas ilusa kaarega ja ka väga keerulised saatmised olid perfektsed aga nii kui ma ise seisan või monotoonselt jagan käsklusi on ka koer apaatsuse etalon.

See on hea, et mul on vahend (minust sõltuv koera meeleolu) olemas kuidas me agilitys häid sooritusi saaksime teha.  Jama on see, et ma ei suuda platsil mõtet peast lasta, et väike minu eksimus ja koera meeleolu langeb. Ideaalne kui suudaksin minna nn „puhta lehena“ platsile aga eks need treeningud ju selleks olegi, et ennast harjutada.