Kohtunik Zdeněk Spolek (CZ)
Kuupäev 21.07.2013
Koerteklubi Säde
Kolm rada ning eesmärk A3
Esimene rada.
Rajaga tutvudes oli selge, et see nüüd küll A2 ei ole, pigem
selline keskmine A3. Jah, annan endale aru, et mida raskem rada seda parema
„võistluskooli saan“, kuid see oli küll hetk, kus oleksin raja planeerimisel
karjuvalt abi vajanud.
Õnneks oli piisavalt kogemust, et nuputasin välja õiged
trajektoorid kuid komistuskiviks raskel rajal sai see, et lohakaks muutus minu
juhtimine. Mõeldes igale eesseisvale lõksule ei suutnud ma tähelepanu pöörata
kontaktpindadele ning dsq toonud A asemel tunnelisse saatmine oli puhtalt minu
ülihalb juhtimine. Positiivne oli see, et samal rajal jooksnud MM-lane Tumanova
tegi oma koeraga täpselt samas kohas dsq :D
 |
| Kontakt? jah? ei? / foto: Tuuli Kauer |
esimene jooks muuvis: http://www.youtube.com/watch?v=mOWk-w9ZrwE&feature=youtu.be
Teine rada.
Uhh ka sellel rajal ei antud meile armu. Igasuguseid
tobedaid lõkse ja koerale ebasobivaid kontaktpindadele saatmisi oli minu
hinnangul liiga palju. Ka siin rajal
andis minu kogenematus väga valusasti tunda, kui enamus aega läheb selle nahka,
et ennast järgida ning koera lõksudest mööda meelitada, unustasin ma
kontaktpindade järgmise ära ja sealt meie 10rahvipunkti tulidki. Kuigi A-lt
saadud viieka vaidlustaks, sest silmanurgas ma nägin kuidas koer tõukas kontaktalalt
ennast ära, kuid kohtunik nii ei arvanud.
Positiivne oli see, et koera kiirus oli sellel raskel ja
koera pidurdaval rajal 4,26m/sec
Kolmas koht ikkagi :D
 | |
| Ma lendan! / foto: Tuuli Kauer |
Kolmas rada.
Siit oleks pidanud meie puhas rada tulema aga nii kui rada
üles pandi oli selline tunne, et tahaks kõva häälega karjuda! Etteruttavalt
ütlen, et A3-e hüpekas oli lihtsam kui A2-e oma!
No ei oska planeerida! Mõtlesin ühtepidi, mõtlesin teistpidi
ja ei hakka mõistus tööle! Nii ma käed rüppes ja vihasena sinna starti astusin
ja prohmaki suunasingi koera valesti. Lisaks kõigele ei suutnud ma enda
liikumist enam koordineerida, mille tulemusena komberdasin tõkke otsa. Rajalt tulles oleksin tahtnud kõva häälega ja
inetult midagi öelda :D aga hoidsin ennast vaos.
Vot ei tea, kas ebamugavad rasked rajad või minu
töökoormusest tingitud kerge stress aga sellel võistlusel tundsin, et ma ei naudi
seda protsess. Ei olnud sellist mõnusat tunnet, et lähme Bertaga ja anname
endast parima. Otsustasin ka väikse võistluspausi teha, eks paista kaua vastu
pean, sest kohe-kohe on Viljandi võistlus juuuu ….
Ülihea on see, et olen oma kalli koeraga väga hea kontakti
saavutanud. Videot vaadates taipasin kui kehvasti ma koera juhin aga sellest
hoolimata oli rajal energiline, motiveeritud ning kiire koer.
Õnnitlused Kairi&Cesar tiimile A3-e jõudmisel!
Ma saan väga hästi
aru, mida te tunnete ja olen ülikade :D
Suured tänud Kairile, et meid filmis ja aitäh Tuulile piltide eest!
No comments:
Post a Comment