Thursday, March 13, 2014

TAKO 8.märts


Toimumiskoht: Tako
Kohtunik: Sveta Zolotnikova / Inga Järv
Aeg: 8. märts. 2014


Meie seekordne eesmärk oli taaskord kindlalt, ökonoomselt ja vigadeta juhtimine. Koer oli halli sabaudes kuidagi ekstra energiline ja rõõmus, või noh, millal varem ta teistsugunegi on olnud!
Õnneks meie stardieelsed rutiinid on hakanud välja kujunema ning suudan juba tuvastada, et kuidas ja millal koer kontaktseks saada. Seega on hakanud ka stardieelsed pinged minus täielikult kaduma. Lisaks kõigele võtsin vastu ka otsuse, et nüüd ja edaspidi on püsivusega stardid ikka need, mis on meie rida. Vastasel juhul läheb alguses liigseks rabelemiseks.

Esimene rada
Alguses oli koer sutakene aeglane aga peale paari tõket sai kiiruse kätte ja juba joostes tundsin, et juhin koera hästi. No kõik keerulised trikikohad sai meil perfektselt läbitud ja siis lõpus tegi Berta „bertat“ ehk kui võimalik tõkkelt tagasi hüpata siis seda teeb ta alati. Jätsin koera sekundiks unarusse ja nii ta tõkkelt tagasipöördelt tagasi hüppas ja dsq kirja saime – enne seda ja peale seda oli ülikaunis sooritus. Olin väga rahul enda ja koeraga, ilus! Muidugi poomi kontakt oli jälle pikkushüppe klassika, mhhhh!



Teine rada
Minu kohmerdamist oli, sest kogemata arvasin, et üks tõke on natukene teises kohas :D aga dsq tuli minu oskamatusest kiirreageeringut teha. Oleksin talle „stop“ öelnud ja õigesti suunanud, oleks ilus rada olnud aga noh, seekord siis nii!



Kolmas rada
Üks koht oli selline riski-bisness. Kuni stardini kahtlesin enda juhtimises, kaalukauss käis ikka ühel ja teisel pool otsust, et kas seda kohta juhtida paremalt või vasakult poolt A-d. Vahepeal otsustasin teistmoodi juhtida, kuid otsustasin ikkagi teha nii nagu oli rada õppides teinud. No ja nagu olin ette ennustanud, jooksis koer tunnelist tulles mulle jalgadesse. Minu viga oli liiga aeglases jooksus ning oleksin juba koera tunnelisse sisenemist nähes, pidanud talle karjuma „edasi“ ja „hüppa“ – see jäi tegemata ja nii ta valesti mulle jalgadesse kimas. Ülejäänud väga kaunis ja ilus rada v.a viimane poomi ülehüppamine – no on koer!!!
Koht 6s ning kiirus 4,06m/sec 



Kokkuvõttes olid rajad väga joostavad, lihtsad mõningaste vimkadega, mis nõudis koerajuhi tähelepanelikkust. Sveta rajad mulle meeldivad ja ennekõike sellepärast, et kohe alguse saan koera kiiruse ülesse kruvida. Enesekindlus hakkab tasapisi mulle võistlussituatsioonis ligi tulema, jeee. Videodelt enda juhtimist on juba päris talutav vaadata. Õnneks viimase aja dsq-d võistlusrajal on sellised napikad olnud.


Aitäh Kairile ja Leenale filmimast!
Posted by at

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)