Vantaa, 22 märts 2014

Toimumiskoht: Vuokkoset Areena, Vantaa

Kohtunik: Ritva Herrala

Aeg: 22. märts 2014

Peale mitmeid sekeldusi ja seiklusi saabus hommik kui asusime uhkesse soojustatud halli Bertaga võistlema. Osalejate arv oli uhke – ca 62 mini oli ennast starti reganud.

Etteruttavalt meeldis mulle väga, et starti kutsumine, ootejärjekorra ütlemine ning iga osaleja soorituse lõppedes kommentaarid olid mikrofoniga. Asi, mida tasuks ehk ka meie võistlustele edasi arendada, sellega säästaks oluliselt väljakuulutaja häälepaelasid ja kostvus nii halli kui väljapoole halli on suurepärane. Minule isiklikult meeldis väga, et peale soorituse lõppu anti koheselt igale koerale tagasisidet ja seal kiitustega kitsid ei oldud. Peale dsq sooritust kiideti ikkagi näiteks, kas koera kiirust, enamus puhtalt sooritatud rada või koerajuhi oskusi, tekitas kuidagi väga sõbraliku ja sooja tunde.

Aga nüüd startidest.

1.rada – ag

Rada oli üllatavalt kerge, kuid samas sisaldas vimkasid. Minu stardinumber 38 tekitas seda, et enne rajale minekut õnnestus 1000x kahelda planeeringus, unustada ära, et üldse võistlema tulin ning tekitada unisust, et mitte magama jääda.

Stardi alguse strateegia oli paigas, katsetasin erinevaid trikke, millega koer üles kütta ja siis rajale. Berta oli kiire ja kontaktne, kõik vimpkad saime ületatud ja siis jäi eelviimane tõke. Ma teadsin seda, et koer võtab ka lähedal asuvad tõkked ja nii oligi – A, tõke ja eesolev tõke oli nii ahvatlev, et isegi minu katse koera takistada ei peatanud Bertat!  Seega üliilus dsq ja ultra-mega-suurte-kõrgete ülehüpetega kontaktpinnad! Ehh kohe kui kontaktpindasid ei saa ma kontrollida on ülehüpped sellised, et seda võiks juba liigitada terve takistuse A ülehüppeks!

2.rada – hy

Vot sellest ma ei saa aru, miks osad rajad tehakse niimoodi, et kõik tõkked on ühte kohta kokku aetud? Ka siin oli lõpuosa selline, et ma kujutasin ette kuidas ma oma laiade puusadega viimased neli tõket endaga kaasa lohistan.

Jälle stardi eel koer kontakte ja püsivusega start oli ilus. Ilusad manöövrid ja lõikamised ning sisenemine slaalomisse. Novot kui trennis võin slaalomis kasvõi kätel käia ja kaugele eemale joosta ja koer ei tee sellest numbrit siis võistlusolukorras ei ole nii! Peale slaalomit pidin valssima, et õigesse tunneli auku koer saata ja keset slaalomit otsustasin ennast ringi pöörata ja alustada valssimise liigutusega nojaa kohe kui seda tegin tõmbasin koera slaalomit välja. Naguetmismõttessiisniimoodi!!??!! Ja vot nüüd oli selle võistluse ÜLLATUSE moment – kohe kui nägin koera slaalomist välja tulemas, võtsin ta endaga kontakti ja suunasin suvaliselt slaalomisse tagasi – ja APPIKENE täpselt sealt kus koer välja tuli, TÄPSELT sellest samast kohast suunasin koera tagasi ja saime 5trahvipunkti. Võiksin ju öelda, et nii see oligi planeeritud aga ütleme nii, et see oli puhas blond hetk, mis läks nii nagu minema pidi!  Ja ülejäänud rada kiire, ja korralik. Selel nikeradmisega kaotasime ilmselt mingi 3..5sec.

62st võistlejast olime 24ndada ning kiirus 3,14sec/m (pole just väga kiire!)

3.rada – ag

Rada oli hea jooksukas aga ühe sellise kohaga, kus ma juba nägin enda koera valesse kohta tormamas. No kui sul on sirge tunne, tõke ja peale tõket otsejoones näha ilusat tunneli suud siis Berta läheb ka sinna, mitte ei tee 90kraadise pöörde. Kui ma teaks, et mu koer ei teeks selliseid lollusi siis oleks teinud ajasäästlikuma planeeringu aga nüüd pidin planeerima niimoodi, et terve kehaga blokeerida ahvatlev tunneli suu.

Oma järjekorda oodates  tegin esimese vea! Tuletasin rada veelkord meelde ja unustasin koera motiveerida. Kohtuniku vile ja ikka veel käisin rada mõttes läbi, eriti mõeldes seda kehaga blokeerimise kohta, sest ma tõsiselt kahtlustasin, et ma ei jõu järgmisi takistusi näitama.

Ikka veel mõtetes ja panin koera starti. Berta vaatas sinna tänna, üritasin ta tähelepanu võita ja start. Esimesed 2 tõket olid sellise sõu-sõu kiirusega ja siis A. Ja siis A tipus jääb koer seisma, vaatab ringi, näeb kohtunikku ja lehvitab sabaga!!! Naguetmismõttesjälleseekammaljaaa!!??   Oehh, nalja peab ju saama, ca 4sec A-l ümbrust vaadates otsustas koer alla kobida ja edasi joosta. Kardetud koha sain kehaga blokkida ning kõik muud takistused sooritasime väga kaunilt. Ja ei ühtegi kontaktiviga!! Jeee!!

Nojah selle vahva A lükkega kaotasime kiirust kuskil 3..5 sec aga muidu kaunis rada.

62st võistlejast olime 12ndad ning kiirus 3,18sec/m (nojah teada kuhu see kiirus läks)

Kõikide jooksude muuvi: https://www.youtube.com/watch?v=ERBL757-loU&list=UUqMSyAt-cO403qJlkvk1Pug 

Kokkuvõttes olin väga rahul, koeraga ja ennekõike enda juhtimisega. Märkus mulle tulevikus, tegele rohkem enne starti koera motiveerimisega ja unusta enda mõtted selleks ajaks ära!

Ülihea võistlus, hea korraldus ning teinekordki!

Aitäh Kristile kõige eest!