Aeg: 2.5.2015
Kohtunik: Stefi Praakli /Svetlana Kreslina
Jõulumäe võistlus meeldib mulle väga, see on nagu avalöök suvele. Kui eelnevatel aastatel on päike paistnud ning soojakraadid suvised siis seekord oli selline peaaegu vihmane ning jahedapoolne. Kuid see ei häirinud täiel rinnal välivõistlust nautida. Kuidagi nii mõnus on välisplatsil koera stardieelsesse meeleollu viia ning ruumi on nii ennast kui koera soojendada.
1 rada ag
Rada oli päris põnev, mõnede trikikohtadega kuid just sellised rajad mulle meeldivadki. Üllatus tuli kiigelt, kus Berta otsustas poole kiige pealt maha hüpata – see oli päevaüllatus! Ta ei ole sellist trikki kunagi teinud! Isegi kutsikana kiike õppides ei ole ta selle takistusega mingeid lollusi korraldanud – ei ole poolepealt mahahüppeid, lendkiikesid ega kiige kartust. See on läbi aegade olnud takistus, mida tean, et koer läbib ka kõige keerulisemate nurkade all. Aga noh, seekord siis nii.
Ülejäänud rada oli väga ilus v.a. dsq mille saime minu lohakusest, sest arvasin, et see on koht kus ma ei pea teda nimepidi kutsuma. No ja nii ta iseseisvalt out-i tegi. Koera kiirus suhteliselt hea ja ka kontaktid päris seeditavad.
2 rada hy
See oli rada, kus oli vaja joosta ja kiiresti joosta. Kreslina rajad on sellised, kus on tuhat üks out-i, valssi ja lõksu. Kohe ei istu need raja algused, kus esimesed 4 tõket on puntras koos ja enne jooksma asumist pead ennast segi keerutama. Asi ei ole selles, et see valmistaks mulle raskusi, vaid tean, et sellised algused võtavad koeral kiiruse päris alla ja ülejäänud raja pean tõmblema, et ta jooksma hakkaks.
Kiirus 4,56sec/m ja 7s koht – osavõtjaid 25, seega meiekohta isegi selline suht ok tulemus (Tesla kiirus oli 5,53sec/m seega, …).
3 rada ag
Seegi rada algas puntras takistustega. Kuigi harjutasin alguse hoopis teistmoodi, otsustasin oma mõttes selle ikkagi ümber planeerida – põhjus oli selles, et üritasin algusega koera nii kiireks ajada kui võimalik. No ja siis läksin starti ja äkki ei suutnud meenutada, et kas teine takistus oli otse või out (iga teine oleks heitnud pilgu takistusele ja vaadanud numbrit aga mitte mina!). No ja see murdosaline juurdlemine tähendas seda, et koer otsustas ise jooksma minna ja põrutas esimesest tõkkest mööda, sealt me kaunis 5kas tuli. Ahjaa rajal oli 2x poomi, seega teretulemast kontaktidemaale ja nii me saime viimasest poomist kontaktivea (kuigi see oli napikas aga ikkagi ülehüppamine). Kiirus 3,97sec/m ja 10kas.
Ülejäänud rada kaunis ja päris rahul juhtimisega. Kuigi võistlusel kontaktid on ikkagi sellised sõu-sõu. Treeningolukorras on kontakt väga ilus ning koer jätkab jooksu minu käskluse peale, ehk ükskord suudan selle teema ka võistlustele edasi kanda.
Nüüd olemas ka kogemus kui 2 päeva järjest võistlused. Üllatuslikult ei täheldanud väsimusmärke ei endal ega koeral.
 |
| Berta lõdvestab lihaseid |
Aitäh filmijatele!
No comments:
Post a Comment