24.3.2019 ja Sari Mikkilä ehk kuidas ma ennast osavalt petan!

Seekordset võistlust ootasin põnevusega ja seda 2l põhjusel. Esiteks on Sari eesolevate MM võistluste üks kohtunikke ning teiseks on tema rajad sellised, kus on üüratult palju lõkse ning iga „koera kaotus“ maksab valusalt kätte. Ehk siis rada, mis kubiseb minu nõrkustest. 

Etteruttavalt ütlen, et rajad olid ülilahedad ning täpselt sellised lõksutõmbajad nagu arvasin!
Minu kurvastuseks või noh, häbi-häbi mulle, olid kõik algused sellised, mis oleksid nõudnud stardipüsivust ja sellist, kus koerajuht sätib ennast paika ja siis algab jooks. Iga raja õppides lubasin endale, et vot nüüd püsin stardis. JAH, MINA PÜSIN STARDIS!!! Raja õppides tegin endale 2 alguse planeeringut – (1) kui koer püsib ja (2) kui koer ei püsi. Jah, Nèra püsis perfektselt stardis kuid mina olin see, kellel sipelgad püksis ja hing rahutu sees.

Kui väga aus olla siis iga rajal juures mulle endale tundus, et koer püsis ja videosid vaadates selgus kurb tõsiasi, et usk on lollide unistus. Loomulikult oli püsimine mikroskoopiline.

Aga nüüd radade juurde.
Esimene AG rada oli väga sujuv ja hea joosta. Hirmus kuri olen endale, et ma peale slaalomi, tõket koerale ei näidanud, vaid tormasin Nèrat unustades edasi. Tubli koer, loomulikult ei võeta asju, mida ei näidata. Sellel rajal andis kinnitust tõsiasi, et järsud pöörded poomil on meil nõrgad, seega kohe kui muru kuivanud, aeda treenima!

Teine AG rada. Ok, A-le pealeminek oli nadi aga see ei vabandanud välja, et Nèra tunnelisse läks! Mismõttes! Ok, meeldetuletus mulle, et taaskord võtta treeningplaani kontaktpinna ja tunneli eristamise treening. Aga alguse üle olen rõõmus, otsustasin teha meie meeskonnale keerulisemat versiooni ja täitsa õnnestus! 

Kolmas AG rada. Vot see oli kõige trikim rada, kus ma teadsin, et Nèra ja mina teeme selle ära aga kiige versioon oli meie meeskonnale kõige hullem (pikk püsivus kiigel ja kaugelt juhtimine). Ma olin 100% kindel, et Nèra tegi kiike korrektselt (kui oleks olnud lendkiik oleks ma ta ju „maha“ võtnud ja uuesti teinud), ka videolt vaadates on kiik ilus aga vea saime ikka. Väga kahju sellest aga kohtuniku sõna on jumala sõna ja nii ongi!
Kuigi viiekas, oli kohaks I 

HY rada. Nojah seal on ideaalset näha kuidas ma ennast petan! Nèra püsib stardis ja siis ma ehmatan ja alustan jooksu. Nagu öeldakse „häda ajab härja kaevu“, seega me oleme õppinud hästi toime tulema selliste appi-appi-start-oli olukordadega ja koer teeb ilusat jooksu aga MULLE SEE EI MEELDI! Olen 100% veendunud, et kui meie start oleks ilus ja püsiv siis Nèra kiirus esimese tõkke ületamisel oleks parem.
I koht.

Ehk siis kokkuvõtteks! Külliki, võta ennast kätte, treeni ja saa hakkama!