Üldjoontes olid suht ilusad jooksud kui koera liikumist vaadata aga vead tulid taas sisse mingites väga kergetes kohtades. Lähiajal plaanin kõik oma videod ette võtta ja uurida, kas mu vead on mingi korduv muster või on igakord ikkagi erinevad olukorrad.
Alles hiljuti sain teada ühe oma tüüpvea, mida ma võistlustel teen. Täiesti kummalistes kohtades hüüan ma „Nèra“, isegi siis kui koer liigub oma trajektoori ja on õigel teel, hüüan teda ja koer reageerib. Üritan ennast parandada!
Panengi endale kõrva taha mõned teadmised, suvalistes kohtades rajal koeranime hüüdmine on keelatud, teen seda siis kui on vajadus. Võistlus lõppeb raja viimasel takistusel ehk isegi siis kui kuskil keskel läheb midagi nihu siis päästan olukorra ja jooksen edasi. Ise ka ei tea, miks ma rajal olukordi ei päästa. Kohe kui koer teeb mingi sellise lükke, millega ma arvestanud ei ole, löön käega ja lasen dsq sisse. Seega ka treeningutel hakkan ma olukordasid päästma.
Enda kiituseks pean ütlema, et võtsin end käsile ja meie treeningud on muutunud regulaarseteks. Kodus teen väikseid jooksulõikusid. Hetkel on käsil lauge tagantpöörde ja lauge sisemise pöörde harjutamine. Soov on, et „out“ ja „vivi“ käsklus töötavad perfektselt. Olenemata nurgast ja kiirusest, ei pea ma neid käsklusi kontrollima. Ilmselt augusti lõpuks saan need korda ja asi hakkab paremaks muutuma. Töö all on ka slaalomi lihvimine. Probleemiks on valss peale slaalomi ja koera valele poole pöördumine kui ma ise slaalomi algusesse jään. Seega tööprotsess käib. Nädalas ühe rajatrenni üritan ka teha, sest teistmoodi ei saa!
Ehk siis MM-ks vormi ja elu on lill! Noh päris lill ei ole aga töö selles suunas käib :)
No comments:
Post a Comment