Toimumiskoht: Luige keskuses
Kohtunik: Antonin Grygar (CZ)
24. 08.2013
Esimene ag rada
Ajalugu näitab, et esimesed jooksud on meil totaalselt
liimist lahti, paistab, et mulle ei jõua kohale, mida ma tegema pean.
Rajaga tutvudes sai selgeks, et tegemist on kerge rajaga
ning kui siit see puhas ja ilus rada ei tule siis on jama majas. Tutvudes oli
jah mõned lõksud või õigemini kohad, kus tuleb koer kaugemalt saata ja
kohutavalt järsud nurgad. Aga noh minuarust täiesti tehtav rada, ei midagi
hullu.
Olime teised stardid, kui esimene koer startis siis jõudis
mulle kohale, et appikene, meie ju järgmised ja siis hakkas tormamine! Koer,
rihm, maiused, soojendusharjutused ja ise olen täiega sabinat täis, lisaks ei
suutnud ma teha otsust, et kas püsivusega või „madalstart“ – prrrr polegi varem
sellise kiiruga starti läinud ja ennast ehmatanud. Esimesed tõkked ja meenusid
kõik need lõksukohad, kust pidin koera kutsuma ja siis tuli valsiga saatmine
järgmisele tõkkele ja nii ma enda kehahoiakuga koera takistusest eemale
tõmbasin. Kuna minu eesmärk oli ainult puhas rada siis sinna mu enesekindlus
pudenes, olin keset rada ja tahtsin karjuda enda peale, et miks ma nii hooletu
olin!!! Lisaks soodustas see rada kontaktide kontrollimist ja mina lasin
sellise võimaluse käest ära! Nii kui koer dsq tegi lagunesin koost ja ei
suutnud õigesti kuhugi koera saata, seega minema me rajalt tulimegi ja kui
oleksin olnud üksi metsas oleks kõvahäälega ennast kirunud ja röökinud, nii
paha tunne oli sees. Aga mis peamine koer oli rõõmus, kiire ja kontakte!
Teine ag rada
Jep siin need kaugele saatmised olidki. Oleme paa päeva
Bertaga neid harjutanud, seega mulle need kohad meeldisid. Juba poomi kontakti
kontrollides teadsin, et takistan koera edasi jooksmast aga ma olin tol hetkel
nii nõutu, et ma ei suutnud midagi asjalikku välja mõelda (jah, nüüd tean, mida
oleks pidanud tegema). Start ja koer kiire nagu välgunool, jah , võtsin koera
kiiruse maha peale poomi ja siis kaugsaatmine ja Berta läkski sinna, kuhu vaja!
Jaaaaaaaaaaaaa põrguvärk, ma hüppasin natsikene üle poomi osta (videot
vaadates, vaidlustaks küll, seda hüppamist kohe väga kriitiliselt! Aegluubis ja mitmeid kordi vaadates ei ole seal mingit ülehüppamist!!!!) ja kohe
saime dsq! Mhhhhh enne seda ja peale seda oli niiiii ilus rada ja siis ma teen
sellise lolluse. Trennides on Natalaja koguaeg keelitanud meid seda tegema ja
ma olen koguaeg väitnud, et jajaaaa võistlusel ma seda ei tee! Ehhh miks kõik
asjad pean siis elus läbi enda vastikute kogemuste õppime. Tunnistan, enam ma
selliseid lollusi ei trennis ega võistlusel tee (väike kaebamine: näiteks veel
hullemaid poomi ülehüppeid kohtunik dsq vääriliseks ei pidanud, miks siis meie
sellise sõu-sõu-sõu hüppe pidas!! Ahh takkajärgi on alati nii hea targutada :D)
25.08.2013
Kolmas ag rada
Kohe võistluspäeva alguses otsustasin üritada ennast kokku
võtta aga näed teed, mis teed aga tööpinged said võitu ja kuidagi ei suutnud ennast
kokku võtta. Rada õppides tajusin, et nii kerge raja mittetegemine on ikka väga
häbiväärne., Kõik mängis meie kasuks, ülilihtne ag rada, kus ma saan
perfektselt kontakte kontrollida, seega kui ma 0 siit ei saa siis oleks parem
kui ka oma tossud varna riputaks. Alustasime jooksu ja teretalv! Kiigelt kotti
jooksus puterdasin ja koer lippas valesse otsa.
Tegelikult ma planeerisin teistmoodi aga vaadates teisi mõtlesin, et
äkki olen valesti rada õppides planeerinud ja seega mõtlesin ümber selle
koha! Olen ikka imelik küll, enne starti
ei õpita rada ümber! Ülejäänud rada väga ilus ja koer oli nii heas meeleolus,
et lausa lust oli teda vaadata!
Neljas hüpperada
Taaskord õppides imestasin, et kuidas A2s sellised kerged
hüpekad ehitatakse. Jah olid mõned järsud nurgad aga A2 koerte jaoks ei ole see
mingi nipiks tegutsemine. Juba starti minnes oli tuju nii all, vastik on see
tunne, kus tegelikult tahaks teki alla kogu maailma eest peitu pugeda aga
reaalsuses pead ennast kokku võtma. Start ja ma jõudsin perfektselt koera
õigete kaartega ja optimaalselt juhtida. Ja siis see slaalom! Kas ma tõesti ei
õpi, et ma ei tohi koera slaalomist enne lõppu välja tõmmata! Olen kavarem
täheldanud, et kui rada hästi läheb siis hakkan ennast julgelt tundma ja teen
vigu, mida ma ei tohiks teha. No nüüd oligi see hetk, kus ma tõmbasin oma keha
valehoiakuga koera viimasest slaalomi pulgast välja ja nii see viga tuligi.
Korra proovisin parandada aga kui aus olla siis trahvipunktidega rada ei meeldi
mulle kumagi, vaid pigem siis juba lusad dsq-d.
Oleks ma ennast rohkem kontrollinud, oleks meil tulnud kiire
ja ilus puhas hüpperada aga ei ikka ma pean ennast puterdama!
Kokkuvõte. Kahju, et ma matsin ennast oma tööpingete alla ja
ei suutnud võistlustele keskenduda. Need rajad meeldisid mulle väga, need
teravad nurgad ja kaugjuhtimine on minu rida, paneb mind rohkem pingutama.
Koera meeleolu oli fantastiline ning meie uus motiveerimisesüsteem toimib
suurepäraselt. Uskumatu aga ma sain enne starti oma koera nii kaugele
motiveeritud, et mu koer HAUKUS enne rajale minekut – jeeeeee!
Koera meeleolu, motivatsioon ja füüsis on imehead. Loodan,
et ka minu nüüd alanud puhkus ja Hiiumaa paneb mu peas kõik asjad paika ja saan
ennast kokkuvõetud. Aitab selles dsq seeriatest on aeg tegutseda!
Aitäh muuvimeikerile Svenile!
Mõned pildimeenutused Bertast võistlusrajal (suured tänud Leenale, Livia Kasele ja Astrid Mai Barsegjan`le)
Aitäh muuvimeikerile Svenile!
Mõned pildimeenutused Bertast võistlusrajal (suured tänud Leenale, Livia Kasele ja Astrid Mai Barsegjan`le)
 |
| Kiige kontakt no 1 |
 |
| Kiige kontakt no 2 |
 |
| Kiige kontakt no 3 - ilus sooritus :) |
 |
| Sööst kotti |
 |
| Tehtud - kotis käidud! |
 |
| Berta vist tunneb ennast midi koerana, et nii kõrgelt hüpet sooritab! |
 |
| Kas pole kaunis poomi kontakti näitamine? :) |
 |
| Kiirelt, kaugelt ja suure hüppega, noh samamoodi ta ju neid kontaktegi võtab :) |
