Bertaga kooli minnes olid Indreku viimased sõnad: „Küllik, ole täna tubli! Kuula tähelepanelikult mida treener ütleb ja õpi hoolega!“ Ehhh, mis mõttes! Tuli välja, et Indrekul oli õigus. Peale soojendusharjutusi näitas Natalja, mida ma valesti teen ja peale seda sujus trenn nagu õlitatud.
Berta poomil – ta nagu oleks sündinud poomil käimiseks, mida kiiremini mina jooksin, seda kiiremini lippas Berta poomil. Paar korda kui ta enne lõppu poomilt maha hüppas olid need minu valest juhendamisest tingitud,nimelt ma ise ei jooksnud lõpuni.
Tunnel, kus pool osa on kott, sinna ta sõna otses mõttes hüppas sisse. Ta oli nagu väike tuulispask, kes kuuldes sõna „tunnel“ tormas kott-tunnelisse ja läbis selle ülikiiresti. Ja slaalom!!!! Vot seal avaldusid Berta lapsgeeniuse tundemärgid. Slaalomis oli üle 1e pulga võrk ees. Käsklus „slaalom“ ja Berta sööstis slaalomisse ja ta tegi seda ülikiiresti. Siuh-sauh läbis ta slaalomit mõlemalt poolt. Mõnikord mõni pööre jäi vahele aga Berta ei saanud sellest aru, vaid jätkas uuesti slaalomi läbimist. Eriti naljakas oli see kui ta keset slaalomi läbimist tormas Karini Ahto juurde, väljendas ta juures oma rõõmu ja sööstis slaalomisse tagasi, just täpselt sealt kust tal pooleli jäi.
Vot tänases trennis oli Berta slaalomi äss. No tõesti nii ilusast sooritust ei ole ma Bertalt varem märganud!
Kummi rõngast läbi hüppamisele asudes hakkas Natalja meie juurde tulema, et näidata kuidas see käib aga Berta näitas iseseisvalt, et kui öelda käsklus „hüppa“ siis ta hüppab ja pole oluline, kust tuleb läbi või üle hüpata.
Kannatlikkust testides, panime koerad lamama ja eemaldusime. Berta näitas, et ta oskab ka seda väga hästi, raskeks läks kannatuse siis kui kõrval platsile tuldi suured lärmakad koerad. Berta tõesti üritas olla paigal, ta nii väga pingutas aga siis sai kannatus otsa ja ta läks suurte koerte peale haukuma, andis märku, et ka tema on siin. Mina muidugi tormasin kohe tema juurde ja hüüdsin teda, Natalja keelas mul Berta juurde tormamast, vaid käskis kohale jääda ja kutsumist jätkata. No ja siis Berta tuligi mu juurde ja me jätkasime lamamise käsklust ja kannatlikust edasi.
Õpetus mulle, kui Berta tormab käsklusest välja siis pean reageerime sellele niimoodi, et jään ise kohale ja kutsun ta tagasi. Vastasel juhul koer saab indu juurde, et näe tema tormas minema ja mina torman talle järgi – seega tema juhib vägesid!
Aga tänane trenn oli super! Fantastiliselt hea tunne oli vaadata kuidas Berta harjutusi sooritab ja ise naudib seda. Tegelikult on Berta väga tark koer ja oskab palju kui ma ainult ise õigesti teda juhendan:)
Selline rõõmurull koer on meil!
No comments:
Post a Comment