Kuna mitmel russellil urueksam mõttes, tuli päevakorda rebaseonu külastus. Viimasest ja meie esimesest rebase kogemusest on möödunud päris palju aeg, oli vist meil alles beebi :)
Alustuseks tutvusid koerad tühja uruga ja siis toodi Miku kohale. Berta oli hoos! Samal ajal kui Berta urises ja näitas oma vihast poolt, Miku ainult ainult vaatas teda külma rahuga :)
Meie koer ei olnud nii tubli, et kohe uru algusest siseneda, tuli alustada etappide kohta. Aga nii kui rebase juurde jõudis oli karv turris ja lärm kõrvulukustav. Kord sattus ta lõuad minu kõrva juurde kui rebasekurjus peale tuli, minu diagnoos oli, et kaotasin kuulmise aga õnneks see mõne aja möödudes taastus.
Õnneks õnnestus meil ka mitu urukatset algusest lõpuni teha aga päris iseseisvalt ta ikkagi urgu ei tõtanud minema ja ka rebaseni pidin teda suunama. Aga nii kui haisu ninna sai, tõusis esile tõeline jahikoera kirg.
Püssipaugu katse läks edukalt, kõik russelid ainult vaatasid paugu suunas, ei mingit kartust ega muud nähtust, mis oleks meid murelikuks teinud.
Püssipaugu katse läks edukalt, kõik russelid ainult vaatasid paugu suunas, ei mingit kartust ega muud nähtust, mis oleks meid murelikuks teinud.
Candy oli eritubli, kui algus Miku puuri juures ta väga ei soovinud rebase peale haukuda (no ta viisakas ja intelligentne koer ning iga asja peale ei prõkka) siis uru tegi ta väga edukalt läbi ja lärmas rebase peale ikka päris tõsiselt.
Aga Enno oli ikka päris proff, lase koer autost lahti ja see otsejoones urgu ja rebase juurde :)
Rebast olid kimbutamas Enno, Ert, Elsie, Emma, Candy, Lotta ja Berta. Urueksamile lähevad seekord Enno, Ert ja Lotta. Edu neile!
Aga Enno oli ikka päris proff, lase koer autost lahti ja see otsejoones urgu ja rebase juurde :)
Fotokaga mul seekord ei vedanud. Sain alustuseks mõned pildid tehtud ja ülla-ülla aku tühi.Juhtub ka parimatega :)
See-eest on Annikal väga head pildid ja siin näha väikeste valgete koerte tegevus rebase juures.
See-eest on Annikal väga head pildid ja siin näha väikeste valgete koerte tegevus rebase juures.
Rebast olid kimbutamas Enno, Ert, Elsie, Emma, Candy, Lotta ja Berta. Urueksamile lähevad seekord Enno, Ert ja Lotta. Edu neile!
Emma näitab, kus rebane võib peidus olla |
Elsie ja Berta uudistamas uru sissepääsu |
Enno ja Lotta aimavad, et kohe-kohe tuleb Miku |
Miku tuleb tööle |
Sorry, Miku, rohkem ei haugu :) (tegelikult oli Enno vinge tegija urus) |
Eee, kas see rebane karjus minu peale või ??!! |
Kohe-kohe ja Berta asub Miku peale haukuma |
Nüüd mõned Berta sooritused läbi Annika kaamera, suured tänud pildistamast :)
Mis sisse ei lähe, saab sisse pressitud! |
Berta suhtleb Mikuga läbi takistuste |
Vihane Berta |
Keeruline oli Bertat Miku juurest ära võtta. Koer oli äksi täis |
Kui teed rasket tööd siis peale seda peab sööma. Traditsiooniline arbuus Mikule.
Mikule |
Miku on ilus rebane |
Koju saabudes oli koer särtsu täis, meelitas kõik endaga mängima ja kargas aias ringi joosta. Kuuldavasti on ka vanemate aias rebast nähtud, seega sai rebasejaht aias jätkuda. Kõik jäljed käidi korduvalt üle.
Berta täies hiilguses |
Mmmm seal toidulaual on midagi hästi lõhnavat |
Mis seekordseks üllatuseks on, et koer ei ole kodus üldse puhevil peale urukoolitust. Eelmisest korrast mäletan, et peale rebase juures käiku oli koer nagu puhevil jaanalind. Terve nädal käis õues, ajas jälgi ja meeletult haukus. Mäletan, et tookord oli tunne, et koera ego ei mahu õue ära.
Eile ja täna käitub koer väga normaalselt, nuusib kõiki jälgi küll aga liigset ärritust või ülbust ei ole kuskilt näha. Isegi kassi nähes allus kohe mu käsklusele kui nõudsin haukumise lõpetamist. See on hea uudis!
Loodame, et millalgi oleme valmis ka urueksamiks. Usun, et 1..2 proovimist veel ja siis oleme valmis.
Vahva päev oli, aitäh Kristile!
Vahva päev oli, aitäh Kristile!
No comments:
Post a Comment