Aeg: 26.3.2016
Kohtunik: Tiina Jürjo
Noorte toetusvõistlusel otsustasin Nèraga tunnelites osaleda ehk võtsin vastu otsuse mudilase võistluskarjäär avada. Võistluste eesmärk oli keskenduda ainult meie sooritusele ning anda endast maksimum, et minu juhtimine on korrektne, koera abistav ning selge.
Olin veendunud, et rada on imelihtne ehk pikitud täis sirgeid tunneleid ning lõksud puuduvad. Tegelikkuses oli tunnelite mõlemad rajad suhteliselt keerukad algajate koerte jaoks. Rasked rajad on mulle alati sümpaatsed, seega radadega tutvudes olin väga rahul.
Kuna mudilane ei ole veel väga kaugelt saadetav ja noor koer on see, kes vajab väga konkreetset näitamist siis ennustasin endale dsq sadu ning mudilase sihitut kappamist tunnelite vahel.
Tunnelite rada 1
Sees oli paar lõksu kuid ei midagi konti murdvat. Rada õppides suutsin endale ette kujutada koera jooksutrajektoori ning seda, et kus ma ise olema pean ning mis kohtades intensiivsemalt endale tähelepanu nõudma. Õnneks suutsin koera jooksutee väga täpselt ette kujutada, rajal mingeid üllatusi ei tekkinud. Lisaks olen trennides avastanud, et kui vaja endale Nèra tähelepanu saada siis plaksutamine toimib imehästi. Seega sellel rajal aplodeerisin päris palju.
Rada lõpetades olin tõsiselt üllatunud, et meil nii ökonoomsete pööretega rada õnnestus joosta ning Nèra oli ülikontaktne. Mudilane võttis enda tavapärasest kiirusest mõned käigud maha, kuid kiirus oli ikkagi päris hea. Tõeline nauding oli Nèraga joosta!
I koht ning kiiruseks 5,59m/sec (kiiremad oli ainult 4 maxi koera)
 |
| Lendame! |
Seekord oli päris palju ärakutsumisi ja ahvatluse kohti, kuid taaskord kõik õnnestus suurepäraselt ning kordagi ei tekkinud vigasid (v.a. üks sülepööre, kus ma koera natukene liiga jõuliselt tunnelist eemale tõmbasin aga see põhjustas ainult imeväikse möödajooksu ning ajakaotuseks ilmselt kuskil 0,5sec). Seekord nurgad ei olnud nii ilusad ja ökonoomsed kuid põhjuseks oli minu rohmakam juhtimine. Koer ei jooksnud oma kõige kiirema käiguga, jättes varu endasse, kuid eks see on midagi sellist, mida saab arendada kasvatades koera enesekindlust.
Taaskord puhas nauding oli selle koeraga joosta!
I koht ning kiiruseks 4,98m/sec (kiiremini jooksis ainult 2 maxi koer, seega päris hea kiirus)
 |
| Juhtimisstiil - propeller |
 |
| Mudilane võistlusplatsil hängimas |
Järgmiste võistlustega ootan kuni mudilane on aastane.
 |
| Nèra auhinnaga |
 |
| Pühapäeval, peale võistluspäeva uuendasin kodus trenniplatsi :) |
Open AG rada 1
Millal ma küll õpin, et kui on tunnelisse saatmisel vaja teha sülepööret siis Bertaga see ei õnnestu (tunneliaugu juurest ärakutsumine ei ole ka meie rida)? Valss Valss Valss ja kehaga vale augu blokeering, ainult see töötab. Nojah ja see saigi meile saatuslikuks. Ülejäänud rada kaunis, kuid sain treeneri käest nahutada, et kontakte ei teinud korralikud. Lubasin pühalikult, et järgmisel rajal teen perfektsed kontaktid
Open AG rada 2
Kohe alguses poom, mida kontrollida läheduses ei saanud, sest tunnel oli ees …. Ja Berta sooritas kauni kontakti. Ma isegi hüüatasin „nii ilus kontakt!“. No ja kui A-le jõudsime tegi ka siis Berta ilusa kontaktisoorituse aga ma hakkasin selles kahtlema ja jäin seisma. Ma ju nägin, et kohtunik ei tõstnud trahvikätt ja ma kuulsin kuidas Natalja hüüdis, et mine edasi, kontakt oli ilus. Kuid ma olin endiselt nõutu ja kaalusin, kas teha kontakti uuesti või mitte! Kuna olin palju sekuneid kaotanud siis saatsin Berta uuesti sooritatud hüppele, korjasin rajalt dsq ja jooksime ülejäänud takistused ilusasti.
Olen rahul Berta juhtimisega ning seda, et ma isegi tuvastasin kontaktisooritused ära. Berta kiirus oleks võinud olla nobedam.
 |
| Berta peale võstlust puhkamas |
 |
| ...ja ikka veel puhkamas |
No comments:
Post a Comment