Koht: Vastse-Kuuste
Aeg: 13-14.1. 2018
Kohtunik: Lidia Bleyajeva
930km sõitu, 12h autoroolis, 6x30sec jooksu ning tulemuseks üks koht poodiumil, väsinud ning närviline koerajuht ja lusti täis mudilane.
Mingil põhjusel otsustasin, et kindlasti pean aasta esimesel ametlikul võistlusel mõlemal päeval võistlema ning see on hea idee, et Tallinn - Vastse Kuuste – Tallinn – Vastse Kuuste – Tallinn marsruut on hea idee. Nõup, ööbimist ei kaalunud! Kuigi seltskonda oli igal sõidul olin mina ainukesena roolis.
Hea idee oleks ühel päeval võistelda, sest pühapäeva hommikuks olin mina väsinud ja mulle tundus, et Nèra vaimne teravus oli mööndustega.
Esimesel päeval esimese raja jooksime puhtalt kuid minu arvestuse kohaselt kaotasime ca 2sec kui tegime ümber tõkke auringi. Viga ei saanud kirja, kiirus oli kõvasti üle 5m/sec kuid kahju sellest soperdamisest
Teine jooks oli ka väga ilus ja minu arvestuste kohaselt tegime puhta võidujooksu kui eelviimasel tõkkel otsustas Nèra minu suunakäsklust ignoreerida ja võtta dsq. Ülimalt kahju oli sellest jooksust!
Pühapäeval lagunes kõik ära. Ma ise ka ei tea, mis juhtus! Ma nimetaks neid koera eksimusteks, sest juhtimine oli selline nagu ma alati teen ja Nèra sooritab talle antud ülesanded. Vaatasin videosid, mõtlesin olukorra üle ja jõudsin järeldusele, et Nèra oli vaimselt väsinud. Jah ta olek oli energiline, lõbus ja õues möllas lumega, kuid minu nadit kehakeelt ei olnud ta suuteline lugema.
No mis seal ikka koju treenima ja järgmisel võistlusel uuesti.
See on ikka uskumatu kui palju tööd on meil veel vaja teha, et enesekindlalt võistlustingimustes rada juhtida.
Läbi raskuste tähtede poole :)
No comments:
Post a Comment