Mingil kummalisel põhjusel on enne üleplatsi rajatrenni mulle ette jäänud põnevad Anders Virtaneni rajad. Pühapäeval jäi silma EO ja MM kvalifikatsiooni rada, mida ta oli Itaalias hindamas. Rada oli taaskord temalik lõksude ja kiirete tehniliste lõikudega, seega seda pidime jooksma. Kõikide radade algus on tal suhteliselt ühesugune, kiired 3 esimest tõket, mis nõuab koeralt püsimist (trennis ei ole sellega probleeme, võistlusel ilmselt võib tekkida jama) ning sealt edasi kiire ja tehniline rada. Igakord Virtaneni rada joostes hämmastab mind Nèra stabiilsus ja ideaalsete nurkadega jooksmine. Nii ka seekord. Õnnestus kohe esimesel korral ja nii 4x järjest. Üks viperus tuli sisse kui alguses ütlesin kogemata tunneli asemel slaalom ning koer muutis oma trajektoori ja läkski slaalomisse. Wow, päriselt ka wow, minu öeldud verbaalne käsklus oli nii tugev, et koer muutis oma eelmiste radade käitumist ja tegi nii nagu ma ütlesin. See pani mind tõsiselt ahhetama! Tark ja nutikas koer!
Märkus mulle edaspidiseks: minu tahe joosta puhas rada on nii suur, et isegi trennis ei kontrolli ma kiike lõpuni. Kiike tuleb kontrollida lõpuni ning kiige lõpus püsimist trenniolukorras nõuda!
No comments:
Post a Comment