Minu päiksekiir sai eile 5e aastaseks. Alles see oli kui meie koju saabus tömps-jalg ülienergiline kõike näriv russelli kutsikas. Alles see oli kui ma soovisin, et koer enda nime peale reageerima hakkaks ja alles see oli kui ma arvasin, et minu koer jääbki kutsika tempe tegevaks tüübiks.
Berta esimest korda Luidja rannas ja 5 aastat hiljem
Võin käe südamele panna, et hirmujutud russellite hävitustegudest osutusid müütideks ning tõukirjelduses hoiatused ülienergilise koera iseloomust ei vasta ka tõele. Tegelikkuses on Berta koer, kes on alati valmis kõigeks; kui tekib soov minna maratoni pikkusele metsajooksule või päev diivanil laiselda, on Berta alati sellisteks tegevusteks tahtmist täis. Kui vaja mudas sumbata, sumpab koos minuga, kui vaja diivanil laiselda, poeb ta minu kaissu ja laiskleme koos.
Alati valmis!
Mida nüüd teeme?
Berta esimest korda linna kodus ja 5 aastat hiljem
Jutud, mis räägivad, et kutsikad tunnevad ise oma pererahva ära, vastavad tõele. Kui hakkasime Anne juurest koju minema, et kutsikas meie juurde uude koju tuua siis Berta oli see, kes oli enne meid ukse juures. Ka esimesel pesakonna-külastusel puges Berta mulle sülle ning jäi sinna magama. See oli hetk kui minu südamekoer hinge puges ja ma teadsin, et ükspäev saab ta meie pere liikmeks.
Teeme kõike koos, ka agility`t :)
Mitte segada, puhkepaus!
Berta on lillelaps, kes puges minu südamesse esimesest hetkest peale ning sukeldus sinna väga sügavale. Aitäh, et sa meie ellu tulid! Palun seal viibida hästi hästi hästi kaua!
Rajad olid väga lihtsad, eelistan trikikamaid lõksudega radasid :) See on kindel, et kui rada õppides tundub rada lihtne siis seda joosta lihtne ei ole, kogenud koeraga joostes muutun ise hooletuks ning ei kontrolli igat sammu. Selle raja dsq tuli puhtalt minu enda hooletusest, sest ei kontrollinud peale sveitshikat, kas koer läks hüppesse. Minu Berta, kelle elu eesmärk on võtta kõik tõkked, mis teele jäävad, otsustas, et otse ees olevast tõkkest tuleb mööda joosta. Videot vaadates ei suuda analüüsida, miks ta niimoodi tegi. Kummaline!
Enda juhtimisega olen rahul, tulevikus üritan vähendada käega vehkimist. Kontaktid olid sellised kahtlased ja kiirus, sellest ei taha üldse rääkida!
2 rada HY Sellel rajal õnnestu korjata dsq eht bertalikust kohast ehk kui peale tõket tuleb teha järsk manööver ja mitte võtta ees olevat tõket siis 99% juhul läheb Berta ees olevale tõkkele (nojah see 1% kuuluski esimese raja statistikasse). Ülejäänud rada oli väga ilus ja olen rahul enda juhtimisega. Kiirus, nojah! 3 rada HY / RV Taaskord lihtsamate radade klassikasse kuuluv rajaplaan. Kahju on koti tõrkest, kuid selles süüdistan küll konkreetselt raja toimkonda, kes kordagi võistluse vältel ei tõmmanud kotti sirgeks, mis nii koerte jooksu kui suure tuule tõttu oli nii mitmelgi korral väga kokku susserdunud. Näiteks meie jooksu ajal oli ainult vasakpoolne serv sirge, parempoolne kokku kruvinud ning seda ma vaatama jäingi ja loomulikult ei jälginud, et koer kotti ei läinud. See on küll väga suur puudujääk organiseerimises. Koera sooritusestki oli näha, et ajakulu oli suur, mis läks keerdunud kotist väljumisele.
4 rada AG/CACIAG Ülikahju on eelviimase takistuse poomiservast saadud napikas viiekas – oleks suutnud seda vältida, oleks meil olnud selle raja 3s koht ja ka kokkuvõttes oleks me olnud kolmandad aga oleks, oleks, oleks ja nii ei tohi mõelda. Ülejäänud rada ilus ja korrektne ning enda juhtimisega jäin rahule.
Kokkuvõttes. Videosid vaadates hämmastab mind koera üliaeglane liikumine, igas tema liigutuses saab välja lugeda motivatsiooni puudumist. Kurvaks teeb asjaolu, et ma tean, et seda hasarti ja kiiret liikumist on koeras olemas ja oi kui nauditav on joosta agilityhullust kiire koerga (võistuseelses trennis oli Berta selline! Klähvis ja sõimas mind kui piisavalt kiiresti rajal liikumist ei näidanud. Minu Berta haugub rajal - ime!). Miks ta nii käitub ja kuidas esile tuua võistlustel tema oskused, see on teema, millele mina täna vastust ei tea.
Kerge motivatsioonikriis hakkab saabuma!
Kuid kõigest hoolimata on mul maailma kõige kallim, armsam, ideaalsem, targem, geniaalsem ja vingem koer :)
Vaadates 9nda mai võitlustulemusi imestasin meeletu dsq saju üle. Egas midagi kohtuniku nimi googlessi ja sealt leidsin dsq põhjused. Kohtuniku radadega tutvudes kumas välja väga kindel käekiri - kohtunik jumaldab A ja poomi all olevaid tunneleid, mis jätavad koerale valikuid kuhu minna. Kohtunik, kellele meeldib raja esimesed 4 takistust trikiga teha ning kohtunik, kelle märksõnaks võib öelda keerulised slaalomisse minekud. Nojah ning tema radadest kumas läbi lõksudesadu.
Ette rutates võib öelda, et see, mida nägin netiavarustes, täpselt see vaatas ka Viljandi staadionil vastu.
1 rada - hy Miljoni lõksuga rada! Kuid uskumatult hea on joosta kogenud koeraga, kelle peamine eesmärk ei ole võtta kõiki liikumise trajektoorile ette jäävaid takistusi, vaid kes jälgib sind. Keeruline tunneli sisenemine oli mulle super üllatus – jah, ma tean, peale tõket kaotasin koera ja tunnelisse saatmine ei tulnud planeeritult. Mingil hetkel avastasin, et koer on vale tunneli suu ees, kuid minu kutsumise peale ta sealt ära tuli ning sisenes õigesti. Selline koera käitumine pani mind meeldivalt imestama! Kahju on ainult selles, et korrektse juhtimisega oleksin võitnud mõned sekundid.
Üldjoontes oleks võinud koer kiirem olla, kuid oli mis oli. Kiirus 3,63 sec/m
Taaskord miljon ja ühe lõksuga rada. Oli tunda, et kohtunik jumaldab napikaid ärakutsumisi ja ahvatlevaid lõkse. Kahju on ajakaotusest, kus üldse mitte „lõks-kohas“ otsustas koer valele takistusele joosta, seega ärakutsumine röövis mõned head sekundid, kuid olukord sai päästetud. Mingil põhjusel ei suutnud ma kontakte kontrollida, seega A kontakt oli napikas ja poomi oma oiii kui kole ülehüpe. Berta oleks võinud kiiremini joosta aga oleks on oleks ja kiiruseks 3,64sec/m video: https://www.youtube.com/watch?v=ougUEBKVWkM 3 rada - ag Sellel rajal otsustas kohtunik kõik oma vastikud lõksud ära näidata, seega üldsegi mitte tore rada. Radade ehituse ja võistluspäeva pikkus andis tunda, sest starti minnes läks pilt sekundiks eest ära ning ma isegi kaalusin stardist loobumist. Kuid jooksma ma kuidagi hakkasin ning minu tegevust sai isegi juhtimiseks nimetada. Kahju, et raja ühest lihtsamast osast koer takistusest mööda jooksis (minu vale planeering), kuid ma isegi ei proovinud seda korrigeerida, sest selleks ajaks oli süda nii paha ning tundsin, et jalad mind enam ei kanna. Ei tea, kas peale dsq-d oli väike pinge langus kuid siis äkki läks koer käima ja oi kui mõnusa kiiruse ta ülesse võttis.
Panen siia Dmitri jooksu, et mulle ka hiljem meenuks, milline see rada
oli. Minu planeering oli täpselt sama, kuid mul ebaõnnestus 9nda tõkke
planeering.
Viljandist kodutee möödus nagu paksu vati sees, migreen tahtis silmnägemise röövida ning seniajani tänan õnne, et liiklus oli hõre ja päevavalgust jätkus kuni koju saabumiseni.
Kahju, et läbi võistluse enesetunne nii sant oli, oleksin ehk suutnud ka kolmanda raja tulemusega lõpetada ning koera kiiremaks radadel ajada. Aga oleks oleks oleks, kõik on täpselt nii nagu olema peab!
Järgmisel päeval trennis oli meil viimase raja hübriid. Ütleme nii, et isegi raskemate nurkade ning suuremate lõksudega ning ma tegin selle puhtalt ära - mitu korda järjest. Meelepärane oli see, et suutsin ka trikikohtades koera kiiruse säilitada. Tuligi välja, et võistlustel dsq toonud koha planeerisin valesti, oleks teinud nii nagu trennis oleks see koerale kiirust lisanud ning sooritus oleks perfektne olnud - nojah jälle oleks oleks oleks!
Kokkuvõte. Koera kiirus on imeväikeste sammudega kasvanud, võib-olla on põhjuseks see, et olen hakanud kasutama ühte uut meetodit. Kui saavutame võistluskiiruseks 5m/sec siis kirjutan ka siia, mis meetod see on. Kontaktid, nojah, natukene muudan oma treeningplaani nendega, vaatan, kas see toimib. Tulemus peaks näha olema Veskimetsa võistlusel.
Jõulumäe võistlus meeldib mulle väga, see on nagu avalöök suvele. Kui eelnevatel aastatel on päike paistnud ning soojakraadid suvised siis seekord oli selline peaaegu vihmane ning jahedapoolne. Kuid see ei häirinud täiel rinnal välivõistlust nautida. Kuidagi nii mõnus on välisplatsil koera stardieelsesse meeleollu viia ning ruumi on nii ennast kui koera soojendada.
1 rada ag
Rada oli päris põnev, mõnede trikikohtadega kuid just sellised rajad mulle meeldivadki. Üllatus tuli kiigelt, kus Berta otsustas poole kiige pealt maha hüpata – see oli päevaüllatus! Ta ei ole sellist trikki kunagi teinud! Isegi kutsikana kiike õppides ei ole ta selle takistusega mingeid lollusi korraldanud – ei ole poolepealt mahahüppeid, lendkiikesid ega kiige kartust. See on läbi aegade olnud takistus, mida tean, et koer läbib ka kõige keerulisemate nurkade all. Aga noh, seekord siis nii.
Ülejäänud rada oli väga ilus v.a. dsq mille saime minu lohakusest, sest arvasin, et see on koht kus ma ei pea teda nimepidi kutsuma. No ja nii ta iseseisvalt out-i tegi. Koera kiirus suhteliselt hea ja ka kontaktid päris seeditavad.
2 rada hy
See oli rada, kus oli vaja joosta ja kiiresti joosta. Kreslina rajad on sellised, kus on tuhat üks out-i, valssi ja lõksu. Kohe ei istu need raja algused, kus esimesed 4 tõket on puntras koos ja enne jooksma asumist pead ennast segi keerutama. Asi ei ole selles, et see valmistaks mulle raskusi, vaid tean, et sellised algused võtavad koeral kiiruse päris alla ja ülejäänud raja pean tõmblema, et ta jooksma hakkaks.
Kiirus 4,56sec/m ja 7s koht – osavõtjaid 25, seega meiekohta isegi selline suht ok tulemus (Tesla kiirus oli 5,53sec/m seega, …).
3 rada ag
Seegi rada algas puntras takistustega. Kuigi harjutasin alguse hoopis teistmoodi, otsustasin oma mõttes selle ikkagi ümber planeerida – põhjus oli selles, et üritasin algusega koera nii kiireks ajada kui võimalik. No ja siis läksin starti ja äkki ei suutnud meenutada, et kas teine takistus oli otse või out (iga teine oleks heitnud pilgu takistusele ja vaadanud numbrit aga mitte mina!). No ja see murdosaline juurdlemine tähendas seda, et koer otsustas ise jooksma minna ja põrutas esimesest tõkkest mööda, sealt me kaunis 5kas tuli. Ahjaa rajal oli 2x poomi, seega teretulemast kontaktidemaale ja nii me saime viimasest poomist kontaktivea (kuigi see oli napikas aga ikkagi ülehüppamine). Kiirus 3,97sec/m ja 10kas.
Ülejäänud rada kaunis ja päris rahul juhtimisega. Kuigi võistlusel kontaktid on ikkagi sellised sõu-sõu. Treeningolukorras on kontakt väga ilus ning koer jätkab jooksu minu käskluse peale, ehk ükskord suudan selle teema ka võistlustele edasi kanda.
Nüüd olemas ka kogemus kui 2 päeva järjest võistlused. Üllatuslikult ei täheldanud väsimusmärke ei endal ega koeral.
Teine terjerite meistriks, kus stardijoonele oli rivistatud
kõik terjerid. Messihallist kostuva lärmi tõttu võis juba kaugele kuulda, kes
seal tegutsevad
1 rada hy
Rada oli väga lihtne ja mõnus joosta. Ehk see tähendab seda,
et mida lihtsam rada seda kontrollitum on minu juhtimine, sellistel radadel
jõuan koera jälgida, mõttes analüüsida, mida oleksin võinud paremini teha jne. Minu
rõõmuks on viimastel kordadel ka koer olnud motiveeritud rajale minemast, seega
enne tema starti ei peagi ma pikki venivaid minuteid tõmblema, et talle elu
sisse puhuda.
Seega 0 rada ja kiiruseks 4,30sec/m
2 rada ag
See rada oli paari hea lõksuga, kuid nagu ikka; keerulised
kohad tulevad mängleva kiirusega ja raja kõige lihtsamalt osast korjan dsq. Nii
ka seekord õnnestus lihtsast hüppest korjata dsq, kus oma tähelepandamatusega
juhtisin koera out-i. Ülimalt tobe viga, mida oleks saanud korrektse
juhtimisega vältida.
Märkus iseendale; lõpetada see käega vehklemine,
eelistaksin, et näitan stabiilse kindla käega madalalt koerale kuhu ta minema
peab. Eeldan, et sellega saan koera kaared väiksemaks ja ehk annab see talle ka
kiirust juurde.
Kiiremini, kõrgemale kaugemale!
Palun Palun Palun, tee ilusa kontakti!
Aitäh Marttile piltide ja aitäh Leadri bandele videode eest!
