Suvi on lähenemas, mis tähendab, et igasugused, putukad-mutukad, roomajad, palavad ilmad, ekstreemne maastik jne.jne muutuvad aktuaalseks koera elus.
Lisaks juhtus meie tuttava kutsaga väike vahejuhtum, kus keegi mürgine olend teda hammustas, mis põhjustas mitmeid keerulisi haigusnähtusid. Seega asusin ise ükspäev mõtlema, et kindlasti ei juhtu midagi aga ikkagi on hea olla ettevalmistatud ning osata toimida igas situatsioonid.
Täpselt nii nagu inimese puhul on ka kutsadega see lugu, et mida kiiremini abi osutad seda suuremaks kasvab tõenäosus ellujäämisele. Muidugi kõige tähtsam on õigesti osutatud esmaabi, sest oskamatute võtetega võib väga palju kurja teha.
Seega surfasin natukene imelises internetis ja leidsin sellise info. Kui keegi teab täiendada või allolevaid fakte ümberlükata siis andke aga teada.
Esmalt mõtlesin, et kuna suvel oleme palju Hiiumaal kaugel linnast siis hea kui on väike esmaabi komplekt ka meil kodus käepärast olemas.
Esmaabi komplekt:
- Veterinaararsti telefoninumber. Õnnetuse korral on hea, kui ei pea aega raiskama oma veterinaari telefoninumbri otsimisele.
- Nüriotsalised käärid
- Pintsetid
- Vatt
- Sidemed (2,5 cm ja 5 cm laiused)
- Marli ja vatipadjad
- Kleeplint
- Antiseptik
- Vana rätik või tekk
- Koerte jood (puugi hammustuse puhastamiseks)
- Prednisolon (ussi vastumürk)
_________________________________________________________________
- Väikesed vigastatud koerad (kui ei ole luumurde) võib mähkida vana rätiku sisse.
- Välise verejooksu peatamiseks aseta haavale kompress või mähkige side ümber jäseme. Ära kasuta žgutti, kuna see võib jäsemes vereringluse peatada.
- Ära liiguta koera, kui see pole just hädavajalik. Kui koer ei saa ise kõndida, libista ta mõnele plaadile või tekile ja tõsta siis.
- Hoia koera soojas, eriti siis, kui ta on teadvuseta, märg või veritsuse tõttu šokis või kannatab mõne muu trauma all.
- Kui koer ei hinga, tee koerale kunstlikku hingamist. Kunstlikku hingamist võib väikestel koertel teostada koos rinnakorvile surumisega. Suurte koerte puhul puhu koera ninasse õhku, hoides ta suud samal ajal kinni. Südamele surumised on tõhusamad, kui koer lamab ühel küljel. Pea meeles, et kunstliku hingamise tegemine võib hingavale või tajutava pulsiga koerale ohtlik olla.
Ussi hammustus
Selles osas on vastakaid arvamusi. Kas väiksed koerad elavad selle üle või mitte. Kas inimeste ussi vastumürk on soovitav või mitte. Aga eks ka koerale toimib siin sama põhimõte, et tuleb koheselt rahulikult lamavasse asendisse koer panna ning võimalusel hammustada saanud koht allapool hoida (see aeglustab vere kandumist ülejäänud organismi). Võimalusel palju vedelikku anda ning kiiresti veterinaari juurde toimetada. Üliohtlikud on hammustused ninna ja kõrri.
On olemas ka vastumürk nimega Prednisolon. Kiiresti süst lihasesse ning arsti juurde, sest koer peab tingimata tilguti alla panema.
Puugi hammustus
Hea meetod on puuk kas pintsettide või spetsiaalsete puugipintsettidega võimalikult kiiresti eemaldada, keerates puuki vasakule ja siis järsult tõmmata. Siis saab ka pea kätte, muidu võib see haava sisse jääda ja mädanema minna.
Peale puugi hammustust tuleks koera jälgida – ega tal hiljem hammustuse koht punetama ei hakka – see on borrelioosi üks tunnuseid.
Lisaks on hea haavakohta koerte joodiga määrida (inimese jood ja koerte joodi vahe selles, et koerte oma ei ole valulik)
Lisaks on hea ka ennetada puugi hammustust ehk siis kas vastav kaelarihm või rohi, mida turjale määrida.
Kunagi ennemuiste olid ka Eestis koertele puugivastased süstid aga enam vist ei ole, sest süst kallis ja väga palju tahtjaid ei olnud.
Kuumarabandus või kurnatus. Koerale tuleb piserdada vett (kindlasti vaadata, et vesi pääseb ka koera nahale) või/ja mähkida niiskesse rätikusse.
Kuumarabanduse märgid:
- äge lõõtsutamine
- äge süljeeritus
- oksendamine
- kõhulahtisus
- temperatuuri tõus (40,5º C või rohkem)
- minestus või koomasse langemine
Kuumarabanduse ravi
- Vii koer kuuma käest jahedasse või varjulisse kohta.
- Piserda koera keha jaheda veega üle nii, et see jõuab ka nahani, mitte ei valgu vaid karvalt maha. Jahuta veega kindlasti ka koera kõhualust, jalgu, keelt ja suud.
- Temperatuuri alandamiseks võib kasutada ka puhurit.
- Ära lase koeral täiesti külma vette sukelduda. See võib šokki põhjustada.
- Masseeri õrnalt koera jalgu ja keha seni, kuni keha temperatuur alaneb normaaltasemele (ohutu kehatemperatuur on 39,4º C.) Suurel koeral võtab jahtumine kauem aega.
- Kui temperatuur on normaliseerunud, lõpeta koera jahutamine. Üleliigne jahutus võib hüpotermiat põhjustada.
- Kuivata märga koera rätikuga. Kui koer on teadvusel, pakku talle veidi vett.
- Vajaduse korral tee koerale kunstlikku hingamist.
Silmakahjustused. Niisuta silmamuna, sulge silm ja paiguta silmale vajadusel verejooksu peatamiseks kompress.
Diabeet. Kui koer on diabeetik ja tal esineb hüpoglükeemiline kooma (kuid on teadvusel), lisa koera keelele suhkruvett või mett seni, kuni jõuad veterinaari juurde.
Atakk. Mis tahes ataki korral võta kindlasti veterinaariga ühendust. Ta annab nõu, kas koera transportimine võib tema tervist ohustada. Kauem kui minutilised või korduvad atakihood on ohtlikud seisundid ja koer vajab viivitamatut arstlikku abi.
Atakihoo korral
- hoia koerast eemale, kuna mõned koerad võivad suure rahvahulga ümbritsemise ja hirmu tõttu hammustada
- teisalda kõik potentsiaalset ohtu tekitavad objektid
- lülita televiisor välja ja kustuta tuled ― vaikne ja hämar keskkond on koerale parim
- helista veterinaarile ja küsi abi.
Ohumärkide äratundmine
- Hapniku puudusest tingitud jõuetus, krambid või nõrkemine.
- Tuimus ja depressioon.
- Teadvusetus.
- Kahvatu suu, huuled ja silmalaugude värvus.
- Külm nahk, jalad ja suu sisemus.
- Kiire, kuid nõrk pulss (väikese koera puhul 160-180 lööki minutis ja suurel koeral 140 lööki minutis). Koera pulsi kontrollimiseks otsige üles reiearter (asub reiel kubeme all) ja asetage sellele kaks sõrme. Kõhnemate koerte puhul on kontrollimine lihtsam: asetage sõrm koera vasaku küünarnuki taha südamele ja kontrollige südamelööke.
- Kiire hingamine.
- Laienenud pupillidega fikseeritud pilk.
Kui koera hingamine on peatunud, saab õhku kunstliku hingamise teel koera kopsudesse lisada. See protseduur võib koera elu päästa. Inimesele ja koerale kunstliku hingamise tegemine on suhteliselt sarnane protseduur.
Tavaliselt peab kunstlikku hingamist ja elustamist tegema seni, kuni loomaarstid on saabunud ja võtavad koera elu päästmise enda õlule.
Kunstliku hingamise tegemine
- Kui oled probleemi tuvastanud, kontrolli kõigepealt koera hingamisteid, hingamist ja siis vereringet. Aseta kõrv koera rinnale ja kuula ta südamelööke ja kontrolli pulssi.
- Ava koera suu, tõmba keel nii palju välja kui võimalik, et see vabastaks kurgu tagaosa.
- Puhasta suu võimalikust oksest või verest. Eemalda võimalikud takistused.
- Võta kaelarihm ära.
- Kui koeral on kurgus vedelikke või ta on uppumisest päästetud, hoia koera 15-30 sekundit tagajalgadest (kuid kontrolli enne võimalikke luumurde). Kui kahtlustad, et koeral on luumurde või -mõrasid, hoia teda kõhust.
- Tõmba koera esikäpad ette poole, nii et need ei oleks rinnal, mis võib hingamist raskendada.
- Kui hingamisteed on vabastatud, kuid koer ei hakka hingama, alusta kunstliku hingamise tegemist. Sulge koera suu ja hoia kätt koera lõua all selle toetamiseks. Aseta oma suu koera ninale ja puhu õhku koera kopsudesse. Ole ettevaatlik – ära puhu kopsudesse korraga liiga palju õhku, kuna koera kopsud on inimese omadest väiksemad.
- Vaata koera rindkere, kas kopsud täituvad õhuga. Korda tsüklit umbes kuus korda minutis. Ole ettevaatlik, et mitte sisse hingata koera sülge ega õhku.
- Jätka protseduuriga 30-60 minutit või kuni koer hakkab ise hingama. Südamelöökide kontrollimiseks pane käsi koera kõhu alumisele osale, kolmanda või neljanda ribi juurde.
Koera elustamine
Kui südamelööke pole tunda, pead koos kunstliku hingamisega ka elustamist tegema hakkama. Mittehingaval koeral võib pulssi tunda olla, kuid kui südametegevus on peatunud, siis koer ei hinga.
Aseta koer tugevale pinnasele ühele küljele.
Väikse koera puhul aseta sõrmeotsad koera rindkerele (kolmandast kuni kuuendast ribist allapoole) ja suru kergelt sekundiliste intervallidega koera rindkerele.
Suure koera puhul suru peopesaga.
Tee samal ajal ka kunstlikku hingamist, puhudes iga viienda surumise järel koera ninna õhku. See tagab hapniku olemasolu koera kopsudes kuni vereringe taas tööle hakkab.
Kui koera süda ei hakka kolme minuti möödudes lööma, pole kahjuks enam midagi teha.
Endale tundub, et sellest infost piisab, et esialgne endast sõltuv ära teha. Ühesõnaga enne maakoju minekut koostame esmaabi paketi.
Kusjuures seda teemat omavahel arutades jõudsime järeldusele, et sama peaksime ka enda tarbeks tegema, sest kui päris aus olla siis peale üksikute peavalu tablettide ei ole meil kunagi midagi kaasas (noh õnneks on ju auto esmaabi kott olemas :) ).
