Ilmselt tõestasime Nataljale, et meie koerad on tublid agility ässad (ihihiii) seega võib ka trennis kombinatsioone teha.
Seega lõpus oli 4 erinevat rada, millega saime kõik väga hästi hakkama. Muidugi Cellie aktiivsus ja entusiasm on hämmastav! Candy teeb väga kiiresti ja tublilt aga kui kuskil on mingi lõhn siis see tuleb üle nuuskida ja edasi joosta.
Ütleme nii, et Berta suhtub ka agilitysse nagu kogu ülejäänud tegevusse, peaasi et lõbus on.
Aga tänased rajad, kombineeritud olid erinevad tõkked ja tunnelid. Berta tegi esimesed 2 katset väga ilusasti (esimesel jooksul suunasid ta valele tõkkele aga see oli puhtalt minu viga). Kolmandale kombinatsioonile minnes tuiskas ta rajalt minema platsi servale ja tegi väikse „pahanduse“. Bertal on alates pühapäevast seedimisega natukene probleeme olnud ja ilmselt trenis antud viinerid ei mõjunud hästi.
Aga õnneks ei lasknud ta ennast sellest väga heidutada, sest peale seda tegi ta raja uuesti ilusatsi läbi.
Meile esmakordselt tegime kiike sellisena, et aluslauda ei olnud toestusena. Õnneks see takistus ei ole probleemiks, vapralt jookseb kiigele ja ei lase kolksatusest ennast häirida.
Üllatuse oli mulle see, et kui slaalomil ta kipub mõnikord mõne pulga vahele jätma siis selline kombinatsioon kus slaalomi alguses või lõpus on hüppe takistus siis on Bertal slaalom puhtam ja kiirem.
Päris mitmel trennil ei ole me poomi teinud, minu mäletamist mööda ta sellel nii kiire ei ole olnud. Seega oli mul tükk tegu, et ise koera kiirusega sammu pidada.
Hea meel oli selle üle, et SK harjutusi tehes ei pööranud ta tähelepanu lähedalt mööduvatele haukuvatele suurtele koertele. Olen alati öelnud, et üks viiner teeb Bertaga imet.
Trenniväline uudis.
Seni on Berta „lillelaps“ olnud. Võõrastel inimestel ennast paitada ei luba (minu arvates väga hea, sest miks peakski) ning tema arvates on kõik koerad loodud mängimiseks. Võõraste koertega suhtlemisel olen ise seisukohal, et mõnikord tasub lasta tal teisi nuusutada ja mängida aga on ka palju koeri, kellest möödume tuima näoga. Ühesõnaga minu otsus.
Koertega on Berta ülisõbralik. Ilmselt on see kutsika ea möödumise nähtus aga eile kui üks isane koer Bertat aktiivselt nuusutama hakkas urises meie kuts. Minule oli see üllatus, sest varem ei ole ta selliselt kunagi käitunud. Samuti oli see meie maja koer ja sama vana kui Berta, varem on nad üksteisega ikka mänginud. Aga noh eks see loomulik käitumine, ei saa ju olla, et koer on alati ja igal hetkel rõõmurull.
