Alustuseks mõned SK soojendusharjutused ning seejärel agility. Uueks harjutuseks oli kiik-poom - ilmselt nii vast on õige nimetus. Kiiguga tutvumine läks päris ludinal, ei täheldanud küll ühtegi kartuse märki.
On see poom, takistuse ületamine või slaalom on Berta lahtiselt, nii tulevad harjutused paremini välja ja ka turvalisuse mõttes parem. Täna oli Berta kuidagi eriti mänguline, aeg-ajalt jooksis õdede juurde või trennikaaslale Romi juurde. Üks hetk jooksis ta Cellie juurde ning hakkas jälle tuttav urramine-müramise möll. Kutsusin küll ta enda juurde kuid minu juurde tulek oli eriti vaevaline ja aeglane. Natalja tegi selles osas väga hea märkuse, mille peale ei oleks ma kunagi tulnud. Natalja arvates on Bertal liiga suur kokkupuude teiste koertega ja tal on tuline õigus.
Olen teadlikult lubanud Bertal mängida tuttavate koertega ja nendega, kes pargis meile vastu jalutavad. Loomulikult koerte mängimist olen kõrvalt pealt vaadanud. Tegelikult on tulemus see, et suures koguses teiste koertega mänguline kontakt on viinud selleni, et Berta on väga hästi sotsialiseerunud, mis on hea aga ma olen ise teinud talle enda kohati mitte huvitavaks (teised koerad on põnevamad kui mina).
Nüüd üritan Berta teiste koertega mängimist vähendada ja kui ta koertega mürab siis aeg-ajalt teda enda juurde kutsuda ja meelde tuletada, et ka minuga mängimine on põnev.
Nüüd mõistan, miks ta aeg-ajalt (õnneks väga harva) jalutuskäigu lõppedes ei taha minu juurde tulla, lihtsalt seisab 2m eemal ja vaatab minu poole.
Eks ta õige ole, et kõige võti on selles, et omanik peab koera jaoks kõige olulisem ja põnevam tegelane olema. Teised koerad on vahvad aga omanik PEAB olema kõige vahvam.
On see poom, takistuse ületamine või slaalom on Berta lahtiselt, nii tulevad harjutused paremini välja ja ka turvalisuse mõttes parem. Täna oli Berta kuidagi eriti mänguline, aeg-ajalt jooksis õdede juurde või trennikaaslale Romi juurde. Üks hetk jooksis ta Cellie juurde ning hakkas jälle tuttav urramine-müramise möll. Kutsusin küll ta enda juurde kuid minu juurde tulek oli eriti vaevaline ja aeglane. Natalja tegi selles osas väga hea märkuse, mille peale ei oleks ma kunagi tulnud. Natalja arvates on Bertal liiga suur kokkupuude teiste koertega ja tal on tuline õigus.
Olen teadlikult lubanud Bertal mängida tuttavate koertega ja nendega, kes pargis meile vastu jalutavad. Loomulikult koerte mängimist olen kõrvalt pealt vaadanud. Tegelikult on tulemus see, et suures koguses teiste koertega mänguline kontakt on viinud selleni, et Berta on väga hästi sotsialiseerunud, mis on hea aga ma olen ise teinud talle enda kohati mitte huvitavaks (teised koerad on põnevamad kui mina).
Nüüd üritan Berta teiste koertega mängimist vähendada ja kui ta koertega mürab siis aeg-ajalt teda enda juurde kutsuda ja meelde tuletada, et ka minuga mängimine on põnev.
Nüüd mõistan, miks ta aeg-ajalt (õnneks väga harva) jalutuskäigu lõppedes ei taha minu juurde tulla, lihtsalt seisab 2m eemal ja vaatab minu poole.
Eks ta õige ole, et kõige võti on selles, et omanik peab koera jaoks kõige olulisem ja põnevam tegelane olema. Teised koerad on vahvad aga omanik PEAB olema kõige vahvam.
Selline tarkus täna :)
No comments:
Post a Comment