Elu Hiiumaal

Tegelikult oleme juba teist nädalat Hiiumaal puhkamas. Sinna sisse on mahtunud nädal minu haigust ja agility võistlus. 
Kas tegemist on Berta täiskasvanu ikka saabumine (ikkagi varsti 2e aastane väänik) või järjepidev kasvatustöö aga koer on Hiiumaa kodus mõistlikuks muutunud. Kui varem ajas koer nagu pöörane loomade jälgi taga ja tuppa tulek käis läbi meelituste siis enam nii ei ole. Jah loomade jälgi ta ajab aga piisab mõnest käsklusest kui ta jälle kuulab meid ja tuppa tuleb ta alati kui käskida. 
Ainus, millega pean tegelema on see, et talle selgeks teha, et territooriumi piire valvan mina. Kui keegi suurelt teelt meie majast möödub, annab Berta sellest meile häälekalt märku ja läheb pöördesse. Mõne aja möödudes ta ikka reageerib minu käsklustele aga reageerimisaeg on ikka päris pikk. Minule see olukord eriti ei meeldi, seega pean nuputama, kuidas koera käitumist korrigeerida.

Vahepeal olen ka koerale stardi-püsivust harjutanud, silmas pidades 3 juuni võistlust aga vist ei ole ikka hea mõte võistlusel stardi-püsivust proovida? Eks vaatan, otsustan.

Meie elu-olu pildis.

Vabadus!

"Tahan lennata aga mitte väga kõrgelt!

Mmm jahisaak

Lilled? Söödavad?

Jeeee, vesi!

Mis vaatad, mulle meeldib heina süüa!

Kohalik musta-valge kirju jänes

Kätte sain!

Vau milline pulkade meri, millist võtta?

Eeee ma tahaks seda sipelgapesas olevat pulka!

Seal on pilgead või? Mis need on?

Berta on siplegapesas

Ai, Ai, Ai, kes mind nõelab!?

Esimestel päevadel meeldis Bertal oma vabadust väljendada taeva poole haukumisega. Noh natukene lubasime, ikkagi metsas oleme ju!

Auuuuuuhhh...

...auuuuhhh

Üks naljakas vahejuhtum leidis meil ka aset. Nimelt on meil siis 2 suurt linnukoera, kes vabalt siin ringi jooksevad. Hästi hooldatud tõukoerad, kes muidu on vahvad koerad aga kelledele meeldib metsades rännakuid teha. 

Ükspäev loopisime Bertale pulka metsa ja ise verandal nautisime päikest kui täiesti ootamatult ilmus metsa suurem linnukoer. Meie ehmatasime totaalselt justkui Baskervillyde koer oleks ilmunud. Koer vaatas meid,  kaardistas olukorda aga meie Berta oli mängus nii hoos, et ta teist koera ei märganudki :D Jõudsin tuppa tormata ja ühe häguse pildi napsata. Võõras koer on langenud puu juure vasakus ääres ja meie pätt siis ees.

Pildil on 2 koera

Lisaks koera jutule/pildile ka lille ilu.

Minu esimene samm kiviktaimla loomise suunas