Trennimõtted

Nüüd siis saabus tõehetk, me võistleme 26nda mai agility võistlusel.

Positiivne on see, et Berta jooksukas ei ole meie 2e viimast treeningut väga suurel määral seganud. Ilmselt see kõrvalt ei paista aga tunnen, et koer vajab ekstra motiveerimist ning aeg-ajalt tekivad tal nagu mingid lühised. Lühised on sellised, et äkki keset mingit sooritust jääb ta seisma ja puurib mind uudistava pilguga, et kas ma tõesti tahan, et ta midagi teeks või hakkame mängima. Õnneks ma ise tunnen sellistes olukordades ennast kindlalt, saan koeraga kiiresti koostöölainele tagasi ja seega need nn „lühised“ on kiired mööduvad.

Eelviimane trenn oli meil muruplatsil (hea, sest ka võistlused on murul). Koer ei teinud vahet, et õues jookseme, jooksis ikka endisel kiirusel ja ka mina olin alguses tubli. Hiljem kui Natalja Bolty kutsikad toodi siis oli sooritusel kriips peal, sest pidi ju kutsabeebisid nunnutama minema. Tegin Bertaga kutsikate juures ka natukene sõnakuulelikkust, et segaja oleks võimalikult suur, õnneks koer ei lasknud ennast sellest häirida.

Viimane trenn oli meil hallis. Berta nn „lühised“ olid päris sagedased aga need õnneks ainult soojenduse ajal. Rajal olles oli mul kaaslaseks kiire ja motiveeritud koer. 22 tõkkega rada sai minu hinnangul väga hästi sooritatud. See oli Nataljast hea, et ta soovitas sooritust võtta kui me oleksime võistlusel ja nii ma viimase ringi tegingi. Jah oli üks väike apsakas aga see sellest, et tahtsin koera kaugjuhtimisel keerulisse hüppesse saata. Peaksin endale pealuusse söövitama, et kaugjuhtimisel saan koera takistustesse saata siis kui ta värske ja puhanud on, nii kui väsimus platsis pean ise tõketel lähemal olema ja juhtiva käe paremini kontrolli alla saama.

Mida peame nüüd usinalt harjutama on kontaktpinnad. Eraldi harjutades on koera sooritused ilusad aga nii kui rajale saame nii ta hakkab kontaktpindadest üle hüppama. Nohjah, õige, minupoolne koera kiirustamine ja kui aus olla siis ma ei ole kontaktpindade ilusasse sooritamisse ka ennast väga pühendanud. Võtsin seda kergekäeliselt, kuid tegelikkuses on see väga oluline tegur. Luban, et nüüdsest igal treeningul suhtun sellesse väga tõsiselt!

Tänud Nataljale, kes meile head juhised võistlustel käitumises, suhtumises ja tegutsemises andis. Ja tõsi see on, koer on rajal väga tubli, pigem on küsimus minu enesekindlas ja õiges juhtimises.

Võtsin eesmärgiks igas treeningus enne võistlust anda endast 120%. Lubasin endale, et kontrollin enda juhtimist ning olen teadlik, kus kõrgusel ja mis suunas mu käed-jalad asetsevad kui rajal koeraga lippame.

Nii üllad lubadused :D