"Tõupuhas tõupaberita" koer - uus käibetermin Eestis !?!?

Uus koerahakatis on pannud mind nägema ja mõtlema asjadele, mida olen seni võtnud iseenesest mõistetavana. Taipasin, et see, kes Berta täna on, tema fantastiline iseloom, oskus igas olukorras rahulikuks jääda, usaldus, mis meil omavahel tekkinud, see on tegelikult väga pikaajalise ja järjepideva töö vili. Loomulikult on eelduseks tõule omane iseloom, korras närvikava ja hea tervis, mis on omakorda oskusliku ja teadliku aretuse tulemus.

Miks ma sellest rääkima hakkasin on ajendatud sellest, et sattusin hiljaaegu ühe väga kummalise rünnaku alla. Nimelt sattusin osalema vestluses, kus oli teemaks IKU, Läti libaaretajad ning "tõupuhtad paberiteta russellid". Üldjuhul ma ei osale sellistes vaidlustes, sest igaüks ise teab, millise ämbri endale kaela tõmbab ja milliste võimalike ebameeldivate tagajärgedega tulevikus tegelema peab.

Kuid võtan sõna siis kui näen kuidas pahatahtlikult antakse inimestele soovitusi,mis võivad kaasa tuua halbu tagajärgi. Eelpool nimetatud vestluses üks "kogemustega" koeraomanik andis soovitusi, et parima russelli saab okidoki lehelt Lätist. Eesti kasvatajad pidavat olema raha ja võimuahned pätid (!!!). Russelli omanikuna selline sõnavõtt riivas ning tegin väga viisakalt selgeks, et mis on iga mõiste tagamaad, mis ohud varitsevad IKU paberitel ja milline võib olla elu rikutud närvikavaga ja haige russellilaadsega. Loomulikult inimesed mängivad loteriid, seega ka sellise diiliga võid saada jackpoti aga võid ka kõvasti kõrbeda. Nojah, peale selgitust lubati mind politseisse ülesse anda ja politsei pidavat mind kohtusse viima (päris humoorikas on kuulda kui inimesed ähvardavad üksteist kohtusüsteemiga, teadmata ise õigeid legaaltermineid ja süsteeme. Kui keegi mind kohtuga ähvardab, paneb see mind alati muigama, sest oma õigusalaseid teadmisi/oskusi olen alati valmis rõõmuga praktiseerima :)).

Ühesõnaga selle vestluse lõpetasin ma kiiresti, sest rumaluse vastu on raske võidelda ning hiljem selguski, et emotsionaalne ähvardaja oli ise väga haledalt IKU ja Lätiga petta saanud ning talle tundus õiglane, et keegi teine ka selle olukorra läbi elaks.

(ps. kõige selle taustal on mul äärmiselt kahju, et selliste jamade pärast kannatavad head ja ausad Läti kennelid. Sest häid ja ausaid kasvatajaid on seal palju)

See sama vestlus viis mu mõtted viimasele 2le juhtumile, kus olin oma silmaga tunnistajaks "tõupuhta tõupaberita" russelli loole.

Juhtum nr. 1

Rohkem kui aasta tagasi põrkusin metsas kokku noorpaariga, kellel rihma otsas veiderdas "russellilaadnetoode". Kuna nad olid Bertast vaimustuses ning teatasid, et ka nemad nüüd russelli omanikud, julgesin neilt küsida, et kust selline russellit meenutav kutsikas pärit on. Eks nad minu otsekohesusest solvusid, kuid sain vastuseks, et koer on pärit Keilast ning koer on ikka päris russell. Nojah, sellise vastuse peale küsin alati, et mis kennelist. Jälle sain vastuseks "Keilast". Nojah, siis on alati mu järgmiseks küsimuseks, et kes on ema-isa, jälle sain vastuseks "Keilast".  Küsisin, et kes on kenneli omanik, jälle sain vastuseks "Keila". Nojah, Keila on ilus linn ja seal on kindlasti vahva elada aga selliste vastuste järgi panin ka tõunimetuse "Kaunis Krantsu Keilast" - seda ei julgenud neile öelda. Aga ju nad lugesid minu näost, et kõik ei ole korras, sest naine tõttas seletama, et kohe kui nad "Keilasse" helistavad siis nad saavad ka tõupaberi. Olin julm ja asusin nende rahakotis surkima ning küsisin, palju nende kuts maksis - 300€ (kuulsin ka loengut rahaahnetest kennelitest). Sellise vastuse peale teatasin, et võtku oma kaunid roosad prillid nüüd peast ning teadvustagu endale fakti, et see "tõupaber Keilast" jääb neil saamata. 

Kuna olime koos juba 15min jalutanud ja olin neile teada andnud, et ma sooviksin oma koeraga üksi jalutada, haakusid nad ikkagi minu külge ja soovisid, et ma neile russellitest räägiksin. Olin pahane, et minu privaatsust ei austatud, seega olin vist päris ebaviisakas ja ladusin neile kogu informatsiooni russellite haigustest, mis võib ka nende koera ees oodata, selgitasin mida tähendab elu rikutud närvikavaga koeraga ja milliseid algtõdesid võiks teada russelli laadse iseloomust (Keila koera-müüja oli neile öelnud, et russellid on koerad, kes võivad ka ainult toas elada !!! et nagu sul on russell, kellega sa kunagi õues ei käi !!!).

Õnneks peale seda jutlustust, tegid nad kiiresti minu juurest minekut. 

Paar kuud tagasi nägin jälle seda noorpaari koeraga ning kutsast oli sirgunud taksimõõtmetega russellilaadne toode (russellit meenutas ainult tema karvavärv), kelle rotisaba oli jalgevahele surutud, kes klähvis meeletus paanikas kui koertega möödusime ning ilmselgelt oli näha, et koer oli paanikas ning omanikud ei osanud sellises olukorras adekvaatselt käituda. Ahjaaa minu "terele" ei vastatud :)

Iseenesest kurb vaatepilt! Sest need inimesed olid soovinud endale russellit, nii välimuselt kui sisemuselt aga said värvipraagiga paanikas taksilaadse vorstikese.

Juhtum nr.2

Taaskord kohtusin jalutades 2e kuuse russellilaadsega. Taaskord oli omanik see, kes pöördus ise minu poole, sest tundis vist mingit vendlust minuga. Kui küsisin, et kui vana see vahva valge peaga koer on, sain vastuse, et mis "valge peaga koer", see ju sama koer nagu sinul. Küsisin, et mis kennelist see koer on, sain vastuseks, et see on Soovist ostetud ja ühest Eestimaa tallist on koer pärit. Ütlesin, et tõupaberitel ema-isa kirjas, et ehk mäletab, kes need olid, sain oodatud vastuse osaliseks. Ahh me ei hakanud tõupabereid tegema, saime odavamalt (500€, paberitega oleks 600). Aga kohe kui tahame näitusele minna siis teevad nad tõupaberid ära. Nooojah, ja lajatasin talle karmi tõe, et neid tõupabereid ei näe ta kunagi ja 500€ maksta segaverelise eest on ikka väga palju! 

Ahjaa koera välimus meenutas Eesti hagijat (kes on iseenesest ilus koer) ning pea oli täiesti valge, kasvult oli see 2e kuune peaaegu Berta kõrgune, seega eks ta selline ülepõlve koer tulevikus on. Veel oli selle kutsa "kasvataja" jaganud tõeteri, et koera söögis peab iga toidukord sisaldama 10% süsivesikuid, 20% tangaineid (!!!), 40% kiudaineid, 10% valku ning ülejäänu peab moodustama toorliha - nüüd värske koeraomanik küsiski, et kuidas mina oma koeratoidus neid koguseid mõõdan! .....ja kas ma olen kursis "macho kasvatusmeetodiga", kus koer peab käsklusi aimama omaniku pilgust. Soovitasin omanikul soojalt koertekooli minna ning seal uurida koeratoitumise ja kasvatamise põhitõdesid. Sellepeale vastas omanik, et ta oskab ka ise oma koera kasvatada, et vaadake, koer ju istub. Nojah kui väsinud kutsika istumist lugeda kasvatamiseks siis .. nojah...

Minu pika jutu kokkuvõte on selles, et iga koer on väga armas ja kallis, kuid ..... kuid miks inimesed ei nimeta asju õigete nimedega.

Miks pannakse roosad prillid ette ja elatakse kaunis unistuses, kuni üks päev lajatab selga karm reaalsus. Kindlasti enamik lepib tõsiasjaga, et koera ostes loodi talle koerast teadlikult ebaõige kujutelm, kuid nüüd tuleb 10...18 aastat elada koeraga, kellest oli tal teine ettekujutus. Jah need koerad väärivad armastavat pererahvast ja head kodu, mida enamus neist ka saavad aga algselt olid ju koerasoovijal teised soovid.

Tean, et osad kommenteeriksid minu juttu, et kas tõesti ainult tõukoer on õige koer? Minu seisukoht on, et koer on koer, olenemata kas saab talle tõugu omastada või mitte. Aga vihale ajab see kui inimestele valetatakse ja luuakse ebaõigeid olukordi. Minu arvamuse kohaselt on sellised "kasvatajad" petised ning nende ebaausat tegevust ei tohi toetada!
Siinkohal muidugi lasub vastutus ka ostjal, kes ei tee endale selgeks ostu-müügi tagamaad ning keda ei pane imestama turuhinnast märgatavalt madalam hind.

Oehhh võitlus tuuleveskitega!