Tuesday, June 7, 2016

Eesti Võitja 2016 ehk kuidas Nèra ilusaks olemas käis

Käisime näitusel ennast näitamas ja võitmas (võinoh osavõtmas) – Eesti Võitja 2016

Seekord oli esindatud lausa 7 mudit ning juunior klassis ka üks isane soome mudi konkurentsi pakkumas.

Tänu treeningule saime Nèraga oma näituse seisaku ning liikumise väga heasse konditsiooni. Tean, et oma mudilast ei saa ma kunagi panna vaimustuma teistest koertest ning inimestest, kuid ta on õppinud seda taluma. Seega olin valmis selleks tagasilöögiks.

Meie näituse ring hilines ca 1h45min, kuid selle aja sisustasin Nèraga mängides ning olukorda jälgides, seega veetsime koos kvaliteet aega. Ja siis meie etteaste. Oi kui uhke ma olin kui mu kaunitar saba seljas näituseringi astus ning oma seisu kohtunikule näitas. Ülikaunis, me oleks nagu näituste püsikunded, kus koer teab, mida ta tegema peab! Laual ta natukene tõmbus jäigaks kui kohtunik teda katsus kuid ei midagi enneolematut, käitus nii nagu enamus mudisid sellel näitusel. Kohe kui kohtunik teda nägi ütles – „how beautiful, amazing deep black eye“ ning siis asus teda katsuma ning lausus „no food, no winning, too skinny“ - mudilase paksemaks söötmine oleks minu jaoks väga suur väljakutse (ta sööb juba nüüd nagu india elevant, kuid kondid turritavad naha alt välja nagu näljas hoitud loomakesel)

Seejärel tegime ringis käimise– Nèra saba hoiak oli superilus, kaunis kõrvalkõnd, ei mingit tirimist, seejärel edasi-tagasi käik ning jäin meie etteastega rahul. Ringi kutsuti isane mudi.
Kui nad ringis liikumist näitasid kuulsin, kuidas kohtunik ringi abilisele ütles „they are not ready yet, more practise need“ (nad ei näinud, et olin väga nende külje alla nihkunud, seega kuulasin pealt salajuttu :)). Isane juunior mudi pidi tegema 3 ringi ning 3x edasi-tagasikõndi, et kohtunik saaks koera liikumist hinnata (koer oli ülemeelik ning tiris rihmas)


Olin täiesti kindel, et meid pannakse esimeseks, seega nihkusingi number ühe juurde. Samal ajal pani kohtunik isase mudi uuesti seisma, vaatas ühelt ja teiselt poolt ning suunas nad esimesele kohale, seega meie jäime teiseks (pidin vastumeelselt number kahe juurde tagasi minema)

Nojah koera ma paksuks nuumama ei hakka, sportlik vorm oli, on ja jääb, seega meie näitusekarjäär saab väga kiire lõpu – üks 15kuune tulemus veel ja siis saab meid kohata kõikjal mujal aga mitte näituseringides. 
Agility olid, oled ja jääd meie südamesse :)

Paar jäädvustust ilusast Nèrast


Päev enne võistlust leotas Nèra ennast meres, pildil oma karva tuulutamas

2 comments:

  1. Külliki, oled ikka kindel, et koos Nèraga oli ringis isane juunior? EKL näituse tulemuste infosüsteemi järgi oli võistlemas kaks emast juuniorit. Kristina

    ReplyDelete
  2. Kusjuures ise hakkasin ka sellele mõtlema, et ei saanud olla isane. Meid ei hinnatud eraldi ega pandud erinevasse hindamisklassi. Soomlased, kes võistlesid ka mudidega, ütlesid, et juuniorklassis pakub konkurentsi lootustandev isane koer, sealt minu teadmised pärinevad.

    ReplyDelete