Võin tuua, mis iganes vabanduse põhjuseks, kuid tõsiasi on see, et ma ei suutnud ennast kokku võtta ning ilusat juhtimist oma koertele pakkuda.
Ebaõnnestumiste jada algas reede õhtul ÖöAgilityga ning lõppes pühapäeval Veskimetsa võistlustega.
Vot selline võistluste nädalavahetus oli!
ÖöAgility 2xA0 mudilase jooks.
Koht: Veskimetsa / 18-19.6.2016
Olen juba trennideski täheldanud, et kerged rajad on meie tiimi komistuskiviks. Eest-tagantlõikamised, serpentiinid, anna aga ette ja mudilane teeb need veatult aga kohe kui on stardipüsivus ning lihtne tõke-tõke jooks on seis nadi. Aga mis siin ikka heietada nagu vinguv tädikene, tuleb lihtsalt rohkem tööd teha ning kitsaskohti harjutada. Ja see stardipüsivus, ma tõesti ei tea, mida sellega teha, olen täiesti nõutu! Ehk meie suur harjutamine hakkab ükspäev vilja kandma ning mul on tulevikus stardijoonel maasse naelutatud mudilane. Ainult mina tean kui palju vaeva ma sellega näinud olen!
Berta etteaste:
I rada HY A3
Berta tuju oli hea. Hüpperada oli üllatavalt kerge, kuid tegin kohe alguses väga lollaka juhtimisvea, mis suunas koera out-i (raja kõige titekam koht ja ma korjan dsq – päriselt või!?) Oleksin saanud parandada aga ma ei tahtnud Berta hoogu peatada, sest ta oli nii vallatus tujus.
Tulemuseks dsq
II rada AG A3 (!!!)
Põrgusse ma ütlen, põrgusse! See, et meie tandem teeb võistlustingimustes ilusad kontaktid on haruldus ja seekord oli see jooks, kus olid ilusad kontaktid ja siis saime tõrke 5ka. Kuid selles viiekas ei ole mina süüdi!
Start algas nihverdamisega, kus kolmas takistus oli nurga all sisenemisega tunnel. Jooksime ning lükkan koera tunnelisse ja ma sain shoki – kohtunik seisab siseneva tunneli kõrval, nii, et jalg toetub tunneli vastu! Päriselt või!? Mina ehmatasin (murdosasekund arvasin, et me alustasime enne lubavat märguannet) ning ka Berta jäi seisma ning vaatas kohtunikku ja kohtunik andis meile viieka!!?? Esiteks ei tohi kohtunik oma tegevusega võistluspaari segada ning teiseks koer ei ületanud takistuse piirjoont aga noh …. Muidu oli ilus jooks ning olin uhke oma imekauni printsessi jooksulusti ning ilusate kontaktide pärast. Minu musirull suudab agility radadel joosta küll kui tahab.
Kiirus 4,01m/sec, arvestuslikult ca 1..1,5sec läks kaduma Berta seismajäämisel enne tunnelit ning kohtunikule etteheitvalt otsa vaatamisele.
III rada AG A3
Okei, ma teadsin, et seda rada ei saa alustada lendstardiga ja sellise manöövriga nagu mina teen. Aga Berta oli enne starti nii hasardis ning ma tõesti ei raatsinud tema entusiasmi maha suruda, seega läksime suure hooga rajale, korjasime esimest takistusest dsq ning jooksime imekauni ning imekiire raja.
Oi mu väike printsess suudab mind endiselt üllatada, aitäh sulle mu väike südamekoer.
ÖöAgility 2xA0 mudilase jooks.
koht: TAKO hall / 17.6.2016
Kohtunik: Indrek Tirmaste
I rada HY A0
Rada oli imelihtne nagu A0d ikka on. Mudilane oli eelmiste päevade trennis imeasju korda saatnud, kus ma siiralt korduvalt imestasin, et kui osavalt ma tema juhtimisega hakkama sain ja kui suurepäraselt mudilane minu kehakeelt loeb.
No ja siis me lähme võistlustel starti ja põmaki! kohe alguses laguneb kõik koost! Mitte kui midagi ei õnnestu, mudilane ei lähe tunnelisse, jookseb amokki, käsklus „oota“ sai uue tähenduse „jookse“ ning kontakt meievahel olematu. No ja siis tegin ma kõige kohutavama vea, mis teha saab, solvusin koera peale ning tulin rajalt tulema! Nagu päriselt ka, ma käitun niimoodi! Miljon häbi mulle ning raudkindel lubadus, et nii ei tee ma mitte kui kunagi!
II rada HY A0
Nagu eelmisel rajalgi stardipüsivus olematu! Prrrr tuhat ja tuline! Ainus, mille üle olen uhke, oli väga ilus tagantlõikamine (6nda tõkke juures), kus kogenematu koera kohta oli meil ikka väga kaunis manööver. 5ka sain tüüpveast, mida ma teen – ei veendu, et koer sooritab manöövri, vaid asun edasi liikuma ja sellega tõmban koera valesse kohta. No selle 5ka tõrke parandamisele läks meil ca 2..3 sekundit, seega päris „lahe vusserdus“ oli.
Kokkuvõttes sain kolmanda koha kuid ütlen ausalt, ma ei olnud seda ära teeninud. Isegi Nèra sai sellest aru, et meie tiim ei olnud kohta väärt, seega ta keeldus pildile tulemast kui hakkasin "karikapilti" tegema :)
I rada HY A0
Rada oli imelihtne nagu A0d ikka on. Mudilane oli eelmiste päevade trennis imeasju korda saatnud, kus ma siiralt korduvalt imestasin, et kui osavalt ma tema juhtimisega hakkama sain ja kui suurepäraselt mudilane minu kehakeelt loeb.
No ja siis me lähme võistlustel starti ja põmaki! kohe alguses laguneb kõik koost! Mitte kui midagi ei õnnestu, mudilane ei lähe tunnelisse, jookseb amokki, käsklus „oota“ sai uue tähenduse „jookse“ ning kontakt meievahel olematu. No ja siis tegin ma kõige kohutavama vea, mis teha saab, solvusin koera peale ning tulin rajalt tulema! Nagu päriselt ka, ma käitun niimoodi! Miljon häbi mulle ning raudkindel lubadus, et nii ei tee ma mitte kui kunagi!
II rada HY A0
Nagu eelmisel rajalgi stardipüsivus olematu! Prrrr tuhat ja tuline! Ainus, mille üle olen uhke, oli väga ilus tagantlõikamine (6nda tõkke juures), kus kogenematu koera kohta oli meil ikka väga kaunis manööver. 5ka sain tüüpveast, mida ma teen – ei veendu, et koer sooritab manöövri, vaid asun edasi liikuma ja sellega tõmban koera valesse kohta. No selle 5ka tõrke parandamisele läks meil ca 2..3 sekundit, seega päris „lahe vusserdus“ oli.
Kokkuvõttes sain kolmanda koha kuid ütlen ausalt, ma ei olnud seda ära teeninud. Isegi Nèra sai sellest aru, et meie tiim ei olnud kohta väärt, seega ta keeldus pildile tulemast kui hakkasin "karikapilti" tegema :)
 |
| Kus on pildistamine, seal on ka Berta, seega Nèra karikatega seekord Berta :) |
 |
| "Mis see must nässakas minu pildil teeb!?" |
 |
| "Seal on minu nimi!!??" |
Koht: Veskimetsa / 18-19.6.2016
Kohtunik: Anne Tammiksalu
I rada HY A0
Stardipüsivus tuhande miinusega 0 ja loomulikult jooksurajal ei saa mudilasega teha lendstarti (ma isegi ei hakka lendstarti kunagi võistlustel tegemagi). No starti tagasiminekuga saimegi oma dsq kirja ja jooksime edasi. Ka meie järgnev jooks ei olnud ilus, minu juhtimine oli olematu ja vastik-vastik-vastik tunne oli sees, et ma nii lohakas olin. Häbi mulle!
II rada HY A0
Loomulikult ka nüüd stardipüsivus ei õnnestunud. Seega dsq ning jooksime edasi. Raja kõige keerulisem manööver õnnestus perfektselt, kuid siis jätsin olulises kohas valsi tegemata ja koer lendas valesse tunnelisse. Tõesti või (!!!), nii lohakalt ma oma supertubli mudilast juhingi!
I rada HY A0
Stardipüsivus tuhande miinusega 0 ja loomulikult jooksurajal ei saa mudilasega teha lendstarti (ma isegi ei hakka lendstarti kunagi võistlustel tegemagi). No starti tagasiminekuga saimegi oma dsq kirja ja jooksime edasi. Ka meie järgnev jooks ei olnud ilus, minu juhtimine oli olematu ja vastik-vastik-vastik tunne oli sees, et ma nii lohakas olin. Häbi mulle!
II rada HY A0
Loomulikult ka nüüd stardipüsivus ei õnnestunud. Seega dsq ning jooksime edasi. Raja kõige keerulisem manööver õnnestus perfektselt, kuid siis jätsin olulises kohas valsi tegemata ja koer lendas valesse tunnelisse. Tõesti või (!!!), nii lohakalt ma oma supertubli mudilast juhingi!
 |
| Karvane nässakas peale vihmast võistlust |
.. ja nüüd 2e päeva mudilase jooksud ühes filmis (hirmus vaadata, nii kole on!)
Olen juba trennideski täheldanud, et kerged rajad on meie tiimi komistuskiviks. Eest-tagantlõikamised, serpentiinid, anna aga ette ja mudilane teeb need veatult aga kohe kui on stardipüsivus ning lihtne tõke-tõke jooks on seis nadi. Aga mis siin ikka heietada nagu vinguv tädikene, tuleb lihtsalt rohkem tööd teha ning kitsaskohti harjutada. Ja see stardipüsivus, ma tõesti ei tea, mida sellega teha, olen täiesti nõutu! Ehk meie suur harjutamine hakkab ükspäev vilja kandma ning mul on tulevikus stardijoonel maasse naelutatud mudilane. Ainult mina tean kui palju vaeva ma sellega näinud olen!
Berta etteaste:
I rada HY A3
Berta tuju oli hea. Hüpperada oli üllatavalt kerge, kuid tegin kohe alguses väga lollaka juhtimisvea, mis suunas koera out-i (raja kõige titekam koht ja ma korjan dsq – päriselt või!?) Oleksin saanud parandada aga ma ei tahtnud Berta hoogu peatada, sest ta oli nii vallatus tujus.
Tulemuseks dsq
II rada AG A3 (!!!)
Põrgusse ma ütlen, põrgusse! See, et meie tandem teeb võistlustingimustes ilusad kontaktid on haruldus ja seekord oli see jooks, kus olid ilusad kontaktid ja siis saime tõrke 5ka. Kuid selles viiekas ei ole mina süüdi!
Start algas nihverdamisega, kus kolmas takistus oli nurga all sisenemisega tunnel. Jooksime ning lükkan koera tunnelisse ja ma sain shoki – kohtunik seisab siseneva tunneli kõrval, nii, et jalg toetub tunneli vastu! Päriselt või!? Mina ehmatasin (murdosasekund arvasin, et me alustasime enne lubavat märguannet) ning ka Berta jäi seisma ning vaatas kohtunikku ja kohtunik andis meile viieka!!?? Esiteks ei tohi kohtunik oma tegevusega võistluspaari segada ning teiseks koer ei ületanud takistuse piirjoont aga noh …. Muidu oli ilus jooks ning olin uhke oma imekauni printsessi jooksulusti ning ilusate kontaktide pärast. Minu musirull suudab agility radadel joosta küll kui tahab.
Kiirus 4,01m/sec, arvestuslikult ca 1..1,5sec läks kaduma Berta seismajäämisel enne tunnelit ning kohtunikule etteheitvalt otsa vaatamisele.
III rada AG A3
Okei, ma teadsin, et seda rada ei saa alustada lendstardiga ja sellise manöövriga nagu mina teen. Aga Berta oli enne starti nii hasardis ning ma tõesti ei raatsinud tema entusiasmi maha suruda, seega läksime suure hooga rajale, korjasime esimest takistusest dsq ning jooksime imekauni ning imekiire raja.
Oi mu väike printsess suudab mind endiselt üllatada, aitäh sulle mu väike südamekoer.
 |
| Printsess siidpadjal :) |
Eks see natukene pikem agility võistluse nädalavahetuse läks vett vedama aga koerte tujud oli väga head ning tühja kah! Ükspäev õnnestub ja teine päev ei õnnestu, see nädalavahetus ei õnnestunud.
No comments:
Post a Comment