Berta sünnipäeva päev kulges nii kiiresti, et ma tõesti ei jõudnudki see päev poodi, et koerale hea maius osta. Berta kavalpea ei lasknud pead sellest norgu, vaid hankis ise endale sünnipäeva maiuse.
Nimelt, õhtul läksin metsa koertega jalutama kui äkki hakkas Berta haukuma ning käitus nii nagu oleks värske loomajälje ülesse võtnud. Turi püsti sik-sak liikumine ja põrutas otsejoones haukudes metsa. Berta puhul toimib kui teen paar kurjemat kraaksatust ning hüüan „sööma, sööma“ ning koer lõpetab jahi. Seekord mitte! Esimene hoiatussignaal oli see kui lõppes haukumine. Teine hoiatussignaal oli siis kui „sööma, sööma“ ei toiminud. Mhhh, mis siis nüüd, kas tõesti 6e aastane Berta avastas endas jahikire ja pani paksu metsa ummisjalu?
Hüüan edasi ja siis kuulen lähedalt haukumist, piilusin metsa ja näen, et valge kogu siblib ca 10 meetrit minust eemal metsa all ja nagu kakleks kellegagi. Nii kui ma teda hüüan, tõstab koonu ülesse ja haugatab ning asub jälle maas toimetama, nii igakord kui teda hüüan. Endamisi mõtlen, et kas tõesti on mingi metselukas tabatud ja toimub rüselus. Jooksin koera suunas ja mida ma näen – koeral hambus pool valget saia ning kohe kui mind nägi, neelatas ca 15cm saiakannika endale sisse. Ehk siis ta teeskles jahti ning iga minu hüüatuse peale tegi oma jahikoera pette-haukumist ning pugis edasi. Pole ammu näinud sellist rahulolu ning õnnehelki Berta silmis kui ta oma saiakuhila alla neelatas. Kusjuures metsa all oli ikka päris palju nn kirde saia pätse laiali. Minu talupoja loogika ütleb, et valget saia metsloomadele sisse sööta ei ole hea mõte ning veel suvel kui on metsloomade enda toidulaud väga rikkalik! Nojah keegi vist otsustas „roheliseks“ hakata.
Edasiste pugimiste vältimiseks pidin koera rihmastama ning asusin punnis õhupalli meenutava karvapalliga koduteele. Küla vahele saabudes hakkas sai koera kõhus käärima ning Berta kõhutuuled olid ikka väga valjud ning sagedased! Nii mõnigi mööduja vaatas mulle esialgu kahtlustavalt ja siis põlastavalt otsa.
Sellise sünnipäeva kinkis Berta endale, ta ise oli ülirahul :)
 |
| Sünnipäevahommikul oli ta veel nii sale koer, oehhh |
ps. igaks juhuks mainin, et kuigi eile õhtul ma kergelt pabistasin, mis see sai ta sees võib tekitada siis täna on teada, et ei tekitanud midagi. Koer aktiivne, rõõmus, energiline ning toitu noriv nagu alati :)
No comments:
Post a Comment