Mikul lülas

Kuna mitmel russellil urueksam mõttes, tuli päevakorda rebaseonu külastus. Viimasest ja meie esimesest rebase kogemusest on möödunud päris palju aeg, oli vist meil alles beebi :) 

Alustuseks tutvusid koerad tühja uruga ja siis toodi Miku kohale. Berta oli hoos! Samal ajal kui Berta urises ja näitas oma vihast poolt, Miku ainult ainult vaatas teda külma rahuga :)

Meie koer ei olnud nii tubli, et kohe uru algusest siseneda, tuli alustada etappide kohta.  Aga nii kui rebase juurde jõudis oli karv turris ja lärm kõrvulukustav. Kord sattus ta lõuad minu kõrva juurde kui rebasekurjus peale tuli, minu diagnoos oli, et kaotasin kuulmise aga õnneks see mõne aja möödudes taastus.

Õnneks õnnestus meil ka mitu urukatset algusest lõpuni teha aga päris iseseisvalt ta ikkagi urgu ei tõtanud minema ja ka rebaseni pidin teda suunama. Aga nii kui haisu ninna sai, tõusis esile tõeline jahikoera kirg.
Püssipaugu katse läks edukalt, kõik russelid ainult vaatasid paugu suunas, ei mingit kartust ega muud nähtust, mis oleks meid murelikuks teinud.

Candy oli eritubli, kui algus Miku puuri juures ta väga ei soovinud rebase peale haukuda (no ta viisakas ja intelligentne koer ning iga asja peale ei prõkka) siis uru tegi ta väga edukalt läbi ja lärmas rebase peale ikka päris tõsiselt.
Aga Enno oli ikka päris proff, lase koer autost lahti ja see otsejoones urgu ja rebase juurde :)

Fotokaga mul seekord ei vedanud. Sain alustuseks mõned pildid tehtud ja ülla-ülla aku tühi.Juhtub ka parimatega :)
See-eest on Annikal väga head pildid ja siin näha väikeste valgete koerte tegevus rebase juures.

Rebast olid kimbutamas Enno, Ert, Elsie, Emma, Candy, Lotta ja Berta.  Urueksamile lähevad seekord Enno, Ert ja Lotta. Edu neile!

Emma näitab, kus rebane võib peidus olla

Elsie ja Berta uudistamas uru sissepääsu

Enno ja Lotta aimavad, et kohe-kohe tuleb Miku

Miku tuleb tööle

Sorry, Miku, rohkem ei haugu :) (tegelikult oli Enno vinge tegija urus)

Eee, kas see rebane karjus minu peale või ??!!

Kohe-kohe ja Berta asub Miku peale haukuma

Nüüd mõned Berta sooritused läbi Annika kaamera, suured tänud pildistamast :)

Mis sisse ei lähe, saab sisse pressitud!

Berta suhtleb Mikuga läbi takistuste

Vihane Berta

Keeruline oli Bertat Miku juurest ära võtta. Koer oli äksi täis

Kui teed rasket tööd siis peale seda peab sööma. Traditsiooniline arbuus Mikule.

Mikule

Miku on ilus rebane

Koju saabudes oli koer särtsu täis, meelitas kõik endaga mängima ja kargas aias ringi joosta. Kuuldavasti on ka vanemate aias rebast nähtud, seega sai rebasejaht aias jätkuda. Kõik jäljed käidi korduvalt üle.

Berta täies hiilguses

Mmmm seal toidulaual on midagi hästi lõhnavat

Mis seekordseks üllatuseks on, et koer ei ole kodus üldse puhevil peale urukoolitust. Eelmisest korrast mäletan, et peale rebase juures käiku oli koer nagu puhevil jaanalind. Terve nädal käis õues, ajas jälgi  ja meeletult haukus. Mäletan, et tookord oli tunne, et koera ego ei mahu õue ära.
Eile ja täna käitub koer väga normaalselt, nuusib kõiki jälgi küll aga liigset ärritust või ülbust ei ole kuskilt näha. Isegi kassi nähes allus kohe mu käsklusele kui nõudsin haukumise lõpetamist. See on hea uudis!

Loodame, et millalgi oleme valmis ka urueksamiks. Usun, et 1..2 proovimist veel ja siis oleme valmis.

Vahva päev oli, aitäh Kristile!

Kas tunned kevadet õues :)

Nädalavahetuse ilusate kevadhõnguliste ilmadega sattusime jalutuskäikudega nii hoogu, et esmaspäeva hommikul jooksurajal oli Berta see, kes minust maha jäi ja aeg-ajalt kodutee suunas kiikas.  

Nii väsinud koera ei ole ammu näinud, kes isegi mängida õhtul ei viitsi!

Noh, teeme ka siin metsas täna midagi!?

Väsinud aga õnnelik

Aita leida koer :)

25.02.12 TAKO võistlus-trenn

Võistlus-trenni eelsed treeningud andsid palju julgust juurde, et Berta on valmis terve raja ilusasti läbima. Eriti uhke olen meie viimases trennis tehtud 20ne takistusega raja üle, kus keeruliste kombinatsioonidega sain ma hakkama. Jeee :)

Ja nüüd siis võistlus-trenni juurde. See, mida ma endale ette kujutan ja see, mis on reaalsus on ikka 2 erinevat asja :D Nohjah selles on juba ettekujutus olemas kuidas ma kätega töötan aga seekord arvasin, et ma jooksin raja väga kiiresti läbi. Videot vaadates ma ju jalutan seal!  Vist ei ole sobilik mainida, et juba ca 2 kuud treenin ennast jooksumaratoniks ja võhma peaks olema küll aga videolt näen aeglast kulgemist. Nüüd siis hakkan kiirusele rõhku panema, polegi varem selle peale mõelnud.
Hea uudis on see, et kõik 3 rada olid meil veavabad, kontaktpinnad ilusad ning koer ise motiveeritud.

Aga Soprano tüdrukute etteaste on siin ja minuarust tuli meil väga hästi välja.

Jään pikisilmi ootama järgmist võimalust!

Head vastlapäeva!

Vastlapäeval tuleb teha üks piiiikk liug. See kehtib suurte-väikeste-vanade-noorte-kahe ja neljajalgsete kohta. Tegime ka meie liulaskmist :)

Tandem

Nii pika liu nad saidki

Seltskonna kõige agaram liu laskja

Seltskonna kõige agaram mäest üles-alla jooksja

Seltskonna daamid :)

Õnneks oli paar hetke kui Berta kohapeal seisis

Palju herneid suppi ja pikka liugu mäel!

Tere Sõbrad!

Ilusat sõbrapäeva kõikidele meie sõpradele! Mõtleme täna ekstra teie peale :)

Meie Berta otsustas endast unustamatu mulje oma sõpradele jätta ning poseeris kaamera ees!

Tark ei torma, vaid peab aru ja teeb lõunauinaku

Mhhh, mis tunne oleks olla looriga pruut?

ps. võtete käigus ei saanud loomad vigastada ning poseerimise protsessis ei olnud inimkäsi mängus :)

1.veebruar SLAALOM!

Täna trennis oli Bertal eriline hoog peal.

Esmajoones parandasime A-l ja poomil Berta lõpu osa, võistlustreeningul olin lohakas ja lasin koeral valesti neid teha. Õnneks sai asi reguleeritud ja edaspidi olen hoolsam, et ta lõpus takistust liigselt tormakalt ei lõpeta.

Ja seejärel slaalomisse. Sellel aastal oleme slaalomit tehes tugikaari vähendanud ja ühekaupa neid vaikselt äravõtma asunud. Täna oligi see päev kui Berta ilma tugikaarteta täiesti puhta slaalomi tegi!
Juhhuuu! Väga ilus sooritus!

Brrrr kui külm oli aga õnneks sai palju joosta, seega mina ja Berta olime soojas. Suureks kasuks oli ka soojakott, mida me jõuluvõistlusel võitsime. Soojakotist ikka suur abi kui sellise külmaga peab soojaks jooksnud koer boxis mõne hetke viibima.

Külmale oleme eduakalt vastu astunud! Kahju, et hommikuste jooksutrennidega peame väikse pausi tegema, sellest tunneme Bertaga mõlemad puudust. Üritasin küll külma trotsida ja ka -23ga jooksma minna aga nii minu nägu kui koer andsid märku, et see mõte hea ei olnud.
Tänu sellele, et meie jalutuskäigud on ca 15min kiirvisiidid õue on koer väike energiapall aga küll me sellega hakkama saame :)

TAKO Treeningvõistlus

Täna trenni minnes selgus, et seekord võistleme hoopis. Minule oli see igati positiivne uudis!

Täna kummutasin enda arvamuse, et enne head Berta sooritust agility rajal peab koer puhkama. Varahommikul oli meil koeraga koos tõsine jooksutrenn, lõunal vanemate juures käis kassijälgede tagaajamine aias ning järjepidev möll. Seega kui trenni jõudsime oli koer päev otsa pidevas tegutsemises.

Halli saabudes oli koer rõõmus ja motiveeritud nagu alati. Paar soojendus ringi ja rajaga tutvumine. 13 takistusega rada, raskusastet hinnates ütleks, et selline keskmine, mitte kerge aga mitte ka raske.  Mõned raskused olid kus tunneli asemel kujutasin kuidas koer läheb poomile või takistuste juures hakkab tõrkuma. Õnneks ükski neist ei juhtunud aga mis oli meie tänane märksõnad olid "kontaktpinnad - kontaktpinnad - kontaktpinnad!"  Koer tuiskas A-st ja poomist üle ja kontaktpindalele ma ei pööranud tähelepanu. Natalja luges sõnad peale aga min kui sõge jooksin kiiresti edasi ja jälle jäid kontaktpinnad tähelepanuta. Luban, et edaspidi pööran sellele alati tähelepanu.

Üldhinnang on, et koer on kiire ja kontaktne. Videolt vaadates avastasin, et hoolimata minu intensiivsest jooksutrennist olen ma ise rajal aeglane. Minu jooksukiirus jätab soovida, sest koer on kiire. Taaskord minukäes käivad nagu tuuleveskid.  Nagu Kristi mainis, on Berta tähelepanu ainult minu kätel ja kehal, seega iga minupoolne vale liigutus suunab koera valesid asju tegema.
Kokkuvõte: koer on kiire ja tubli, mina pean konsentreeruma oma juhendamise tegevusele. Käe liigutused peavad olema suunatud koera õigele trajektoorile suunamisel. 

Ühesõnaga sama vana jutt :) 

Suured tänud Nataljale tänase treeningvõistluse korraldamise eest!

Trenni uudised

Viimane treening oli meil väga efektiivne.

Harjutasime radasid ja mina võtsin eesmärgiks enda juhtimisoskuse parandamise. Üritasin kõigest väest ära fikseerida enda liigutused, käte-jalgade asendi.

Paremaks läks asi siis kui Natalja muidugi puust ja punaselt ette tegi kus ja kuidas peab kehaasend olema.

Eriti hea oli siis kui üritasin rõngast tulles koera suunata tõkkele – pidin valssima ning koerale kehaasendiga näitama kuhu minna. Ja nii ongi kohe kui sain kehaasendi õigeks läks ka koer nõutud suunas.

Täna ei olnud teemaks koera tõrjuv hoiak tõkete ees. Nautisin ise trenni väga.

Ahjaa viimased 2 nädalat olen igapäev (ausalt igapäev) harjutanud liikumisest püsilamamisse minemist ning ülepäeviti SK seismist (mõned kasutavad ka käsklust „stop“). Ja harjutamine andis tulemusi, saime mõlemad kiita.  Kui ette näitasime oli koer väga tubli, kodus tehtud vead esile ei tulnudki...jeee.

Probleemiks on seni olnud kõrvalkõnni koera tormakus – kui ideaalis peab see toimuma koera rahulikus kõnnakus su kõrval ja istumises siis Berta alguses istub kui ma jään stoppama siis ta muutub kärsituks ja tõstab esikäpad maast lahti.

Viimasel ajal olen hoolega lugenud „Sportkoera“ blogi ja seal oli hiljuti juttu vigadest ja detailidest. Vot neid samu detaile ja vigu olen eiranud. Nüüd üritan ülitäpselt järgida, et millise soorituse eest premeerin ja millal ma seda teen. Seda sama kõrvalkõnnist istuma mineku tormakust olen oma hooletusest soosinud. Hakkasin analüüsima ja jõudsin järeldusele, et premeerinud koera olengi siis kui ta esikäpad maast lahti tõstab. Enam nii ei tee, preemia tulb siis kui sooritus on ideaalne.

Liikumisest püsilamamisse minekul on õnneks Berta kärsitus vaka alla. Koer on liikumatu ja alles minu märguandele reageerib. Kui näiteks muus olukorras koera lamama panen ja ise eemaldun siis 80% juhtudel üritab Berta mind petta ja liigub minu suunas üliaegalselt no nii ca 1mm kaupa. Jõudisn järeldusele, et see ongi tingitud sellest, et varem premeerisin ka sellist püsilamamist kus koer imetillukeste liigutustega minu poole liikus. Liikumise püsilamamisel on teda premeeritud ainult ideaalsete soorituste eest.

Paistab, et elutõed peavad paika igas valdkonnas. Näiteks windsurfis on ütlus, et 1000x pead sa ühte trikki harjutama kui tuleb trikk enam-vähem välja ja oled nii hea kui mitu sõidupäeva sul kirjas. Mhhh sama kehtib ka koeratreeningul, koer on sama hea kui palju oled panustanud treeningule – ja mina lootsin, et meie Berta on sündinud geenius :)

Lumerõõmud!

Lumi on üks tore asi, hea, et meie talves jälle lund leidub :)

Kes rühib kõigest väest saab üle igast mäest!

Jeeee, lumi!

Berta ja lumi, see päris lumi ikka :)

Lumetont 1

Lumetont 2

Aasta esimene trenn

Trenni algus oli paljutõotav, koer motiveeritud,  kiire ja kontaktne.  Alustasime slaalomi oskuste lihvimisega ja sinna see motiveeritus kaduski ...

Meil on trennis kaks vahvat aussie kutsikatüdrukut.  Nad on ülivahvad ja energilised nagu kutsikad ikka ja seega selle asemel, et mõnda kohustuslikku elementi teha, tuleb neil mõte korraks paar tiiru trennihallis teha, rõõmsalt kõiki tervitada ning siis oma ülesannete juurde naasta.  Nende arvates on see väga lahe vahepala treeningutes  aga see ei meeldi omanikule ja meie treenerile.  Seega tuleb neid korrale kutsuda ja just ühe sellisel korrale kutsumise hetkel sattus Berta valel ajal valesse kohta ja koer  tegi järelduse, et temaga pahandati.  Nii ta kõrvad lidusse tõmbas ja oma boxi suundus (seni on ta tõestanud, et ta on maailma kuningas ja keegi ei kohuta teda – tuleb välja, et riidlemise peale on ta hell). Nali oli selles, et aussi plikale ei mõjunud karistus eriti.

Egas midagi eks ma üritasin teda kiita ja julgustada, et temaga ei pahandanud keegi ja ta on tubli. Tegime kergemaid asju. Eks ta natukene julgestus aga nii kui slaalomisse läksime siis esimene sissejooks (seal see asi juhtus) jäeti vahele. Õnneks hiljem sai see korrigeeritud.

Järgmine pauk tuli asjade õnnetul kokkulangemisel. Tegin raja ääres kiike, kiik on Berta lemmik. Minu viga, et ei tõmmanud kiige raja äärest eemale. No ja ühel  jooksul juhtus nii, et koos kiige kolksatusega tuli rajapiirde kate Bertale kaela. Ehmatus oli,  kõrvad tõmmati lidusse ning asuti boxi poole jooksma.  Õnneks sain kohe koeraga kontakti tagasi, mängisime natukene ja läksime kiigele uuesti. Õnneks juhtum ei jätnud jälge ja sooritused olid väga ilusad.

Küll need 2 vahejuhtumit segasid rada teha ja Berta oli imelik ning eemalolev.  Õnneks võtsime SK ette ja see Bertale meeldib.  

 Nüüd ongi paar head uut harjutust, mida kodus igapäevaselt asume tegema. Lootus on ikka endine, et ühel heal päeval on Berta maailma parim agilitys ja SK-s (ütlevad ju targadki, et kui ei ole lootust ei ole ka lootust tulemusteks) :D :D :D

Agility ja SK rikast aastat kõigile!