Vot ei teagi, kas Berta on meil põikpäisuse etalon või on tegemist väga targa koeraga.
Nimelt viimane kuu on möödunud dieedi rütmis (Berta ikka, mitte mina). Ilmselt on see mõjunud, sest silmist võib lugeda nälga, ilus taljejoon näha ning kaalunumber näitab -0,6kg. Ühesõnaga toimib aga mis ei toimi on see, et ta on iga maiuspala peale muutunud väga aplaks. Ja siit ma ei suudagi järeldada, kas ta on tark või lihtsalt põikpäine :)
Nimelt viimane kuu on möödunud dieedi rütmis (Berta ikka, mitte mina). Ilmselt on see mõjunud, sest silmist võib lugeda nälga, ilus taljejoon näha ning kaalunumber näitab -0,6kg. Ühesõnaga toimib aga mis ei toimi on see, et ta on iga maiuspala peale muutunud väga aplaks. Ja siit ma ei suudagi järeldada, kas ta on tark või lihtsalt põikpäine :)
No näiteks viimased hommikused käigud on meil olnud niimoodi, mina ja Berta teeme kiirkõndi ja siis otsustab Berta et vot nüüd jääb seisma. Väga ei taha rihmast kangutada ka (hommikud on ta alati rihma otsas) ja seega üritan ennast põnevaks teha, et ta edasi koos minuga liiguks. Ütleme nii, et ainus, mis ta edasi liikuma paneb on tükike maiust. Nii kui maiust näitan on ta nagu välk minu juures. ja siis jätkub jalutuskäik edasi - sellist trikki teeb ta ca 2 või 3 korda.
Või kui välisuksest siseneme, mõnikord on nii, et ta jääb ca 2m ennem seisma ja vot ei tule uksest sisse (tegemist ei ole kartusega, sest saba on ilusti püsti, kõrvad kikkis ja ilme selline, et vot teen seda mida tahan). Loomulikult maiusega saaksin ta liikuma aga ükspäev mõtlesin, et aitab jamast. Kuna ta oli rihma otsas siis ise sisenesin ja jätsin Berta teisepoole ust. Ehh küll ta imestas ja vaatas, et mis nüüd! Ca 2min piilusin mina koridorist (välisuksel on väike aken) ning Berta imestas teisepool ust. Kui lõpuks ukse avasin siis oli ta viuhti sees. Ma ei tea, kas vea tegin aga andsin talle maiust kui ta uksest sisse tuli.
Aga ülim põikpäisus või on see tarkus avaldub meil õhtustel jalutuskäikudel. Varem täheldasin, et kui mingi käbi või puuoks teele jäi siis piisas "EI-st" ja Berta jalutas edasi ning ei kahmanud seda suhu. Nüüd on nii, haarab näiteks käbi suhus, mina keelan, Berta vaatab minu poole ja ei tee midagi. Kohe kui näitan maiust pillab käbi maha ja kalpsab minu juurde. Näiliselt nagu saavutatud võit, et ta ei söö igat jama aga Bertaga nii ei ole. Kohe kui ta on maiuse saanud jookseb ta uue käbi suunas ja tuleb minu juurde, et näe vaata, mis mul suus, kui annad maiust pillan maha. Täna avastasin selle, et ta teeb seda trikki kohe mitu korda järjest ja ta tõesti hoolitseb selle eest, et ma ikka näeksin, et tal midagi suus on (näiteks täna kui ei märganud siis hakkas mu ees lihtalt hüppama).
Kõike seda analüüsides ei teagi, kas ülim vajadus midagigi süüa on pannud Berta mõtlema, et kuidas ja mismoodi oma toiduportsjoni suurendada või on ta tõesti põikpäine. Mina isiklikult loodan, et tegemist ikka tarkusega :)
Selline trikimeister koer on meil!
Aga ülim põikpäisus või on see tarkus avaldub meil õhtustel jalutuskäikudel. Varem täheldasin, et kui mingi käbi või puuoks teele jäi siis piisas "EI-st" ja Berta jalutas edasi ning ei kahmanud seda suhu. Nüüd on nii, haarab näiteks käbi suhus, mina keelan, Berta vaatab minu poole ja ei tee midagi. Kohe kui näitan maiust pillab käbi maha ja kalpsab minu juurde. Näiliselt nagu saavutatud võit, et ta ei söö igat jama aga Bertaga nii ei ole. Kohe kui ta on maiuse saanud jookseb ta uue käbi suunas ja tuleb minu juurde, et näe vaata, mis mul suus, kui annad maiust pillan maha. Täna avastasin selle, et ta teeb seda trikki kohe mitu korda järjest ja ta tõesti hoolitseb selle eest, et ma ikka näeksin, et tal midagi suus on (näiteks täna kui ei märganud siis hakkas mu ees lihtalt hüppama).
Kõike seda analüüsides ei teagi, kas ülim vajadus midagigi süüa on pannud Berta mõtlema, et kuidas ja mismoodi oma toiduportsjoni suurendada või on ta tõesti põikpäine. Mina isiklikult loodan, et tegemist ikka tarkusega :)
Selline trikimeister koer on meil!
No comments:
Post a Comment