Lund on veel palju aga tasapisi tulevad ka esimesed tõelised kevadmärgid lume alt välja.
Näiteks õitsevad märtsikellukesed.
 |
| Loomulikult pidi Berta lilled üle nuusutama |
Sipelgad on talveunest ärganud ja sebivad ringi.
 |
| Pesa on kaetud sipelgatega |
 |
| Berta suundus sielgaid nuusutama, õnneks sai lumepalliga teda eemale meelitada |
Õues lippavad ringi kevadjänkud.
 |
| Hüpik-Berta |
 |
| Pikk-kõrv-Berta |
Kevade puhul otsustas Berta taeva suunas ulguda.
 |
| Vist pidas ennast hundiks |
Lisaks vaatasid peremees ja Berta oma valdused üle.
 |
| Iga puu sai mõlema poolt üle vaadatud |
Kevade puhul sai Bertaga ka natukene võimeldud. Mina võimlesin rõõmu pärast ja Berta sellepärast, et kaalu langetada :)
 |
| Painutus ülesse |
 |
| Painutus alla |
 |
| Võimlemise vaheajal nuusutas Berta kevadhõngu :) |
 |
| Berta, hüppa! |
Kevad toob esile ka veidrusi, siin paar stiilinäidet (sorry, kaamera fokusseeris tausta):
 |
| Berta ehmatus-hüpe |
 |
| Berta sirutus-hüpe |
 |
| "Ruttu-ruttu, vaadake mu valget kõhtu!" |
Loodetavasti tänane jaluuskäik ikka väsitas ka Berta ära, sest meie olime päris läbi. Väike puhkus veel ja kohe-kohe läheme täna uuest jalutama (noh, vaja ju kaloreid põletada! )
 |
Natukene väsinud koer
ps. no ei õpi oma vigadest. Pikalt õhtuselt jalutuskäigult naastes otsustasin kooki süüa. Loomulikult panin selle jälle madalale lauale. See oli murdosa sekund kui kook oli Bertal hambus - minu kiituseks peab ütlema, et välgukiirusel haarasin selle talt suust. Õnneks kook oli vigastusteta. Minu kurja hääle tulemusena läks Berta oma pessa ja silmanurgast põrnitses mind :) No on ta ikka maiasmokk!
|
No comments:
Post a Comment