Seenele :)

Juba juuli alguses said usinamad kukeseeni. Käisime kaemas ka oma Hiiumaa metsades ja saak oli muljetavaldav. Eks meie seenelkäik on pigem selline looduse nautimine ja siis alles metsaandide korjamine. Taaskord pean kiidulaulu laulma Hiiumaa ilust. Kui satute Hiiumaale ja ära vaadanud teada-tuntud vaatamisväärsused siis põigake ka metsateedele ja avastate hoopis teise maailma. Iidsete aegade merepõhi on oma tuntava jälje jätnud metsadesse.
Ilu, see on siiras ilu, mis Hiiumaa metsadest avastad!

Samal ajal kui meie korjasime seeni, sõna otseses mõttes õgis Berta mustikaid. Eelmisel aastal kui mustikal käisime näitasin Bertale kus mustikad kasvavad ja kuidas neid kätte saada ja nüüd ta siis isesesivalt neid sööbki. Uskumatu aga mustikad on Berta suurim maius :)  

Ahjaa avastasime, et ka mõistust ja kuulekust on koerale juurde tulnud, nimelt piisab käsklusest "autosse" ja koer hüppab sisse, muidugi alati premeerisin teda mustikaga. Metsavahel oli koer autos lahtiselt ja näiteks piisas käsklusest "ei" ja ta ei kippunud esiistmetele tulema, oli ilusti omal kohal.  Ka meie koera juurde hakkab tarkus tasapisi hiilima :)

Kamandasime Berta seeneämbri juurde, püsivus koeral -1

Meie kukeseene saak, 10L ikkagi!

Kodus avastasime, et kärnkonn-prints on jälle meile külla tulnud. No ei hakanud ka seekord teda suudlema, pole neid printse meile vaja!

Vana tuttav prints