Täna jälle seenel :)

Ohh seda kiiret saare-elu ;) 

Ärka kell 12, piiiiikkkkk hommikusöök ja seenele, peale seenelkäiku eilsetest kukeseentest pizza ning männiriisikatest talve hoidis. 

Seekord siis männiriisikad. Ämber täitus kiiresti ja seeni oli väääga palju. Berta vaatas meid küll imelikult, et miks me neid imelikke mittesöödavaid asju korjame kui mets mustikaid täis. Õnneks ta ei lasknud ennast sellest häirida vaid lippas meie juurest mustikapõõsastesse siis vaatas, et me kuskile kaugele ei ole läinud ja lasi hea maitsta. No meie koer sõi kohe mõnuga neid tumedaid marju, kui tema lähedusse sattusime siis oli kuulda ikka tõelist matsutamist. Ja söömiseks vist ei ole õige seda nimetada, pigem õgimiseks :)

Mõned urud leidis Berta ka ja võttis jälje ülesse aga ma ei lasknud tal oma tegevust jätkata, sest eks see rebase kärnatõbi, millest lehed pasundavad on ka mind natukene hirmutanud.

Tänane saak (seened siis)

Niimoodi ennastunustavalt Berta mustikatega maiustab :)

Väsinud koer diivanipatjadel :)

Seenele :)

Juba juuli alguses said usinamad kukeseeni. Käisime kaemas ka oma Hiiumaa metsades ja saak oli muljetavaldav. Eks meie seenelkäik on pigem selline looduse nautimine ja siis alles metsaandide korjamine. Taaskord pean kiidulaulu laulma Hiiumaa ilust. Kui satute Hiiumaale ja ära vaadanud teada-tuntud vaatamisväärsused siis põigake ka metsateedele ja avastate hoopis teise maailma. Iidsete aegade merepõhi on oma tuntava jälje jätnud metsadesse.
Ilu, see on siiras ilu, mis Hiiumaa metsadest avastad!

Samal ajal kui meie korjasime seeni, sõna otseses mõttes õgis Berta mustikaid. Eelmisel aastal kui mustikal käisime näitasin Bertale kus mustikad kasvavad ja kuidas neid kätte saada ja nüüd ta siis isesesivalt neid sööbki. Uskumatu aga mustikad on Berta suurim maius :)  

Ahjaa avastasime, et ka mõistust ja kuulekust on koerale juurde tulnud, nimelt piisab käsklusest "autosse" ja koer hüppab sisse, muidugi alati premeerisin teda mustikaga. Metsavahel oli koer autos lahtiselt ja näiteks piisas käsklusest "ei" ja ta ei kippunud esiistmetele tulema, oli ilusti omal kohal.  Ka meie koera juurde hakkab tarkus tasapisi hiilima :)

Kamandasime Berta seeneämbri juurde, püsivus koeral -1

Meie kukeseene saak, 10L ikkagi!

Kodus avastasime, et kärnkonn-prints on jälle meile külla tulnud. No ei hakanud ka seekord teda suudlema, pole neid printse meile vaja!

Vana tuttav prints

Vötame mönuga ehk puhkus Saaremaa moodi

Jöudsime ka Saaremaale! Saaremaal on alati hea külas käia, kuidagi väga mönus on alati seal olla :)
Saaremaa märksönad on kalalkäik (hommikul vara vörke välja vötma, öhtul hilja vörgud vette), seenelkäik (mille tulemusel on mul külmkapis nüüd seenehoidised), kalapirukas, siig, suitsulest, praetud lest ja kalapirukas. Ahh löhet ei hakka mainimagi, sest see nii loomulik, et löhe laual on :)

Meie käisime natukene ujumas aga see-eest Berta mitmeid kordi. Bertal oli eriluks elu. Löpuks ometi saime Berta nii ära väsitatud, et löpuks oli meil olemas kaisukoer, kes sülle vöttes kohe magama jäi.

Berta: "Kas see oled sina, Saara?"

Saara märjas olekus

Saara kuivas olekus

Berta Saarat mängima meelitades

Aga Saara eelistas mererohu varju peituda ja rahulikult olla :)

Portreepilt Bertast ja pääsukestest

Saaremaal vötsime mönuga aga igatsus maailmas nr. 1 saare ehk Hiiumaa järele kasvas ja nii me oma armsale Hiiumaale tagasi tulimegi :)

Aitäh Helenile, Andresele ja Saarale meid võõrustamast ja suured tänud, et saime taaskord teie ülisuurt külalislahkust nautida :)

Hiiumaa argipäev ehk kuidas Berta ja Pipa saart avastasid

Võõralt saarelt tagasi tulles ootasid meid ees külalised. Mulle meeldib kui meil saarel külalised on, see tähendab kõige muu juures seda, et saame jälle saarele tiiru peale teha ja Hiiumaa ilusaid kohtasid üle vaadata. Oma perega siin olles mitte kui kuidagi ei õnnestu oma maja ja oma ranna juurest kaugemale minna (noh jah välja arvatud seenel ja mustikal käigud). Seega väike tiir ümber saare on alati värskendav.

Kuna aega oli vähe ja meie külaliste viimasest saare reisist möödunud 30 aastat siis otsustasime näidata Hiiumaa nelja ilmakaare vaatamisväärsusi.

Kõige lõunapoolsem Hiiumaa:

Tegelikult on selleks Sõru aga seal käisime ainult kiirkorras:). Alustasime Kassarist ja Sääretirp`st. Ütleme nii, et kui meie seltskonda kuuluvad Kusta ja Asta siis nende juhtumised jälitavad ka teisi :). Vahepõikena ütlen, et kui keegi viitsiks Kusta-Asta juhtumid kirja panna siis saaks sellest bestseller raamat!

Alustasime Sääretirpi vallutamist, ühe otsa jalutuskäik kulges peaaegu vahejuhtumiteta kuid tagasiteel otsustasid Kusta-Asta, et miks minna tavalist teed tagasi kui saaks ka uusi teid avastada. Noh mõeldud tehtud ja nii sai seigeldud, vahepeal mõtlesime, et oleme eksinud ja siis põikasime tihnikusse (kes külastanud Sääretirpi see teab et tihnik koosneb kadakatest ja kibuvitsadest). Olles kriimustatud ja ehmunud, avastasime, et peaaegu meie kõrval oli ilus rada :)

Berta ja Sääretirpi tipp

Berta teekond kulges selliselt, et kui kuulsime puude raginat siis oli see Berta, kes kuskil jahti pidas ja siis oli ta jälle kuskil kaugel-kaugel ja otsis merd. Ja loomulikult käis ta ujumas (äärepealt oleks ta kalavõrku karanud aga viimasel hetkel sain ta teisepoole Sääretirpi vette meelitada).

Berta ja tema loomulik elukeskond

Imeelukas rohus

Pipa kõrgustes

Kõige läänepoolsem Hiiumaa:
Alustasime reisi lääne poole, vallutasime Kõpu ja Ristna tuletorni ning loomulikult randusime Ristnasse. Ei pea vist mainima, et Berta nautis Ristna  veespaa mõnusid.

Kõpu tuletorni kõrgustes (tuletorn valmis 1531 a.)

Berta tõi veest kivi ära, paha ju kui vees olles käpa alla selline kivi jääb :)

Berta omas elemendis

Enne kui asusime põhjatippu vallutama tegime vahepeatuse ilusas Reigi kirikus.

Kõik ju teavad Aino Kallase teost "Reigi õpetaja". Kirik valmis 1802 a.

Kõige põhjapoolsem Hiiumaa
Järgmine vahepeatus oli Tahkuna tuletorn ja Estonia mälestusmärk. Minu mälestused Tahkunast on alati olnud natukene sünged ja austust äratavad. Tahkuna rand on ka kõige vaiksema ilmaga hirmuäratav ja see on koht kus tajud, et merd pead asutama, midagi on selles kohas sünget aga samas väga ilusat. Tahkuna ilu tuleb välja suure tuulega, kus näed kuidas lained kaldale uhuvad ja kuidas meri möllab, see on meri, mida mina kardan. See on vist ainukene rand Hiiumaal, kus ma ei ole ka jalgupidi vette läinud ja ilmselt ei lähe ka kunagi.

Tahkuna tuletorn, valminud 1875 a.

Tahkuna meri on kergelt mässuline ka siis kui on 1m/sec tuult

Pipa uudistamas (Berta jätsime koju magama)

Huvitava avastuse tegime Tahkunas, esimest korda Hiiumaal elamise jooksul nägime tuvi!! Aga see oli vist kirjatuvi, sest tal oli mingi konteiner jala küljes ja lisaks oli ta üliflegma :)

Hiiumaa haruldus - tuvi!

Kõige idapoolsem Hiiumaa:

19. sajandi teisel poolel rajati Heltermaa sadam ja vot seda sadamat teavad juba vist küll kõik.

Nii meie saare tiir saigi tehtud, muidugi jäi teekonna vahele veel palju ilusaid kohti, sest Hiiumaal ainult ilus ju ongi!

Saladuskatte all ütlen, et leidsime ka sirmiku metsa aga asukohta ei reeda :)

Salametsa sirmikud sirgumas ... mmm

Nädalavahetus Muhus

Kõik ilmaennustused ja pilk reedesse taevasse ütlesid, et ees ootab põrgulikult tuuline, külm ja vihmane nädalavahetus. Aga ninanips kõikidele prognoosidele, sest oli hoopis soe ja päikseline suvi. 

Päevad täis palju inimesi, naljakaid mänge ja toemkaid tegevusi väsitasid Berta sootuks ära. Kogu seltskonnast valis Berta välja 3 meest, kelle peale ta järjepidevalt haukus. Tee mis tahad aga nii kui koer silma alt väljas, leidis ta need 3 meest ülesse ja hakkas haukuma. Ei aidanud minu keelamine ega meelitamine. Ise olin esialgu hämmingus, sest minu kallis ja peaaegu sõnakuulekas kutsa oli muutunud üleöö sõnakuulmatuks, põikpäiseks ja haukuvaks olendiks.
Ainsad lahedad hetked olid kui Berta sai Gucciga mängida, meres ujuda ja siis kui me rõõmsaid mänge seltskonnaga mängisime. Nendel hetkedel oli Berta tema ise. Näiteks paluti mul demonstreerida trikki "põmm", selle peale Berta vaatas mulle otsa, lamas ja pani silmad kinni.

Järeldasin, et minu väike valge sõber on väsinud ja ei vaimustu seltskonnast, seega enamuse aja veetis ta oma kotis magades või minuga jalutamas käies. Noh päevad ei ole vennad ja ka koerad ei soovi iga kell mürada ja seltskonna keskpunktis olla.

Berta osaleb ka

Munaloopimise ebaõnnestumine oli Berta vedamine (hetk ja ta limpsas toorest muna rohus)

Küll on suurte inimeste mängud imelikud :)

Koerad ja mehed võistlustandril

Sõbrantsid

Berta ikka ja jälle merest midagi toomas

Jõu ja ilu numbrid

Perekoer Gucci

Berta oma mobiilsesse koju sisenemas

Pühapäeva hommikul läks uni varakult minema (olgugi, et magama sai mindud kell 03.00). Egas midagi, ajasin Bertal ka une minema ja nii me kell 7 hommikul jalutama läksime. Ilus hommik oli!!! Päike paistis, soe oli ja tee peal kohtusime Redfordi? veistega :)

Berta imestas, et kas nii suured koerad ka on olemas?

Veiste pere

Ehtne suvepilt

Pilt 20 augusti auks :)

Ja nii see nädalavahetus võõral saarel möödus. Aitäh lahkele pererahvale ja aitäh vahvale seltskonnale! Muhu on väga ilus aga oma kodusaar see kõige ilusam :)

Tagasi Hiiumaal

Puhkus!!!

Kuigi ilmad tõestavad vastupidist algas meil suvepuhkus. Loomulikult oleme Hiiumaal.
Kaua võttis aega aga lõpuks ometi saime kõikide asjadega ühele poole ja meie tõeline suvepuhkus Hiiumaal sai alata.
Seltsis segasem, seega kutsusime venna kompanjoni endaga kaasa :)

Sügis koputab uksele, seega seenelkäik oli kohustuslik.

Jossu ja Berta tüüpiline seenelkäik :)

Eks need seened ole jah nõnda nobedad, et neid korjates peab ka ise tormama

Väsinud mehed

Bertale andsime käskluse "Otsi kukeseen!" No ja nii ta tormaski minema

Seente asemel leidsime metsast mustikaid ja koera :)

Minu venna ja Jossu, pöörata tähelepanu tühjale seene anumale :)

Veel oleme käinud palju ujumas, muidugi meie 1x aga see-eest Berta mitmeid kordi.

Berta lemmiktegevus

Hetk ja Berta sööstab merre

Poiste jaoks oli sellel päeval meri natukene jahe (tõlge: vanemad keelasid ujuma minna)

Jossu testis kui suure asja suudab Berta merest ära tuua

Ära tõi!

2 omasugust müramas

Aga järgmistel päevadel oli rannailm, mis tähendas ujumist ja päevitamist ... jeeee!

Olime rannas viibinud  ca 5sek ja juba olid need 2 vees

Suitsumees Berta

Suvi!!!

Kole-ilus koer

Berta päevitab selga

... ja kõhtu

Ujumine on parim