RC ei ole kuhugi kadunud. Siin viimane ülesvõte kõrguselt 95cm, sest nüüd on treening kõrgusel 105cm.
Hetkel hakkab väike kahtluseuss hinge pugema, et ma ei ole Nèrale selgeks teinud, miks me ikkagi igapäev sellel neetud plangul jookseme. Kohati tundub, et väga vahet ei ole koerale, kas premeerin teda maiuse/mänguga ilusa soorituse eest või mitte! Kui sooritus on nadi ja ma ei reageeri sellele (ei hääleliselt ega maiuse/mänguga) siis on tal sellest täiesti ükskõik. Rõõmsalt ja roosalt ronib Nèra plangu otsa ja motiveeritult teeb uue katse :) Võimalik, et ma mõtlen üle, sest see on minu esimene kord RC-d treenida, seega ma räägin hetkel ainult sisetundest.
Jep, ka stardipüsivust teen iga jummala päev! Jep, kõik ümberkaudsed naabrid kogunevad akendele ja värava taha kui me treenima hakkame. Jep, iga jummala päev nad küsivad, et mida ma teen. Jep, iga jummala päev ma seletan neile mida ja miks ma seda teen. Jep, iga jummala päev ma tajun, et nad ei saa tuhkagi aru, mida ma teen, sest nad endiselt arvavad, et ma käin koertega näitustel :D
Viimane 95cm kõrguse treening:
Esimene 105cm kõrguse treening.
Ja siin väike aiatreening, mille eesmärk on ikka iseennast treenida. Sülepöörded ja üldse pööretele näitamised on pigem sellist propelleri-stiilis mul kui agility-stiilis.
No comments:
Post a Comment