Monday, September 12, 2016

Hooaja viimane õuevõistlus ning ülilahe kohtunik :)

Aeg: 10.9.2016
Koht: Uulu staadion
Kohtunik: Sascha Grunder

Läbi aegade minu TOP1 võistlus! Üldsegi mitte minu või koera soorituse pärast aga võistluse meeleolu ning kohtuniku pärast! Päike paistis, ilm oli soe ja kui läksime esimesel rajal rajatutvustust kuulama, võttis meid vastu laia naeratuse ja südamliku olemisega kohtunik - Sascha Grunder.


Rõõm oli emotsionaalse ning lõbusa kohtunikuga koostööd teha! Tundsin kuidas igal rajal olin positiivse energiaga laetud ning seda sama rõõmsameelsust kandsin ka Bertasse edasi. Kui varem ei ole ma väga korrektselt suutnud koera kontaktisooritust kontrollida siis seekord märkasin kuidas Berta tegi napid ülehüpped iga raja poomil (A oli selline enam-vähem ok), kohtuniku käsi tõusis ning ma küsisin naeratades kohtuniku käest (a) 1 rajal „jumped“, (b) 2l rajal „again“, (c) 3ndal rajal ei jõudnud ma küsima hakatagi kui kohtunik ütles „yes, she did it again“ . Ja nii ma igal rajal panin Berta poomi otsale tagasi ning tegime kontakti uuesti. Ka selle tegevuse kirjutan „kohtuniku kraesse“, kui märkad kuidas kohtunik iga koera sooritusse sisse elab, rõõmustab õnnestumiste üle ning kurvastab dsq-de peale siis kohe kutsub olema tähelepanelikum ning tekib soov kohtunikuga rajal suhelda

Kui poomi otsast võetud dsq välja arvata siis kõik ülejäänud raja elemendid igal rajal olid meil ideaalsed. Jep, ma kiidan isegi ennast! Ärakutsumised, tagantlõikamised slaalomi sisenemisel, ökonoomsed kaared (okei, aeglasel koeral ei saagi olla suuri kaari) kõik oli olemas. Peale igat rada olin ma Berta üle uhke, et ta tehniliselt keerulised kohad hästi tegi. Meil ei tekkinud ühtegi päästekohta, kus koer oleks olnud seal kus ta ei pidanud olema. Seega olen kokkuvõttes väga rahul!

No ja muidugi valitses meil ka sellel võistlusel tuttav fenomen, mida rada edasi, seda kiiremaks koer muutub. Esimesel rajal koer magas, teisel rajal hakkas ärkama ja kolmandal rajal kiunus motivatsioonist ning kiirus oli päris seff. Ohh seda minu väikest printsessi küll! Huvitav kas saan korraldajatele teha ettepaneku, et special meie tiimi jaoks tehakse 3 soojenduse rada ja siis hakkab võistlus pihta, noh et ikka kohe täiel kiirusel radu joosta saaks?

Sascha Grunderi rajal olid väga nauditavad! Just täpselt sellised, mida me Berta tandemiga kõige paremini jookseme! Alguses saame mõnusa kiiruse ülesse, sekka tehnilised lõigud, vahepeal keerulised slaalomi sisenemised ning vürtsiks paar tunneli lõksu – just kõik need, mis meie tandem kõige paremini jookseb!
Kui oleksin lubanud poomi 5ka tulemuse sisse siis oleks meil nii mõnelgi jooksul päris hea koht ning kontaktiveata oleks asja esikolmikusse aga sellised spekulatsioonid ei vii mitte kui kuhugile. Mitte kui ühelegi võistluse ei lähe ma starti, et tahaks saada mõne kindla koha, juba ammu võistlen sellepärast, et ületada ennast, olla rahul enda juhtimise ning tunda rõõmu agility maailmast!

mingi raja video :)



Tore võistlus, tore seltskond, tore atmosfäär ning ülitore kohtunik! Loodan veel ja veel Sascha radasid joosta!

Ahjaa Nèra sai kohtuniku käest pai ning vapralt kuulas saksakeelset juttu. Vestlusest mina aru ei saanud, see oli Nèra ja kohtuniku vaheline minutiline jutuajamine, mille üle mõlemad ilmselgelt rõõmustasid (jep, isegi Nèra oli pingevabas olekus). Kohtunikul on kodus 11aastane mudi, kes siiani väga hästi agilytit jookseb (sellel aastal Sweitsi MV-s II koht) ning ilmselt tekitas Nèra temas koduigatsust  :)

Kaisa ilusad pildid :)


No selline see poomi ülehüpe ongi!!!
Siin veel lootsin, et tuleb see 2on2of kontakt



päris hea nägu :)
hüpe suure varuga
Jeee kohe saab viinerit! Berta on keskendunud eesootavale toidule :)

päris hea ilme koeral :)




No comments:

Post a Comment