Koht: HSK / Vantaa
Aeg: 31.3.2018
Kohtunikud: Esa Muotka ja Timo Teileri
Peale registreerimist saime teada, et esimesena stardivad midid ja võistlused algavad kell 9. Kuigi esimene laev Soome stardib kell 6 (jep, 1h varem peab juba sadamas olema, oehh) ning planeeritav saabumise aeg 8.15 oli ikkagi kuni Vantaale saabumiseni suht kahtlane, et õigeks ajaks jõuame. Tegelikult valmistusimegi ainult 2e rada jooksma. Kuna olin võistluste korraldajat teavitanud meie võimalikust hilinemisest, sain teada, et kõik olidki arvestanud, et lasevad meil rada õppida siis kui jõuame ja saame ikkagi oma esimest rada joosta. Nii armas, et meiega arvestati.
Õnneks saabusime kell 8.45 Vantaale, 15min kiiret jalutamist, jooksuga rada õppima. Kuna mina olin kohe alguses startimas siis sain enda ja koera soojendamiseks kasutada ka teise grupi rajaõppimise aega. Kuigi nii enda kui koera soojendamine sai korralikult tehtud oli ikkagi minu start nii ootamatult kohe, et ma ei jõudnud ennast isegi võistlusmeeleollu viia. Ja oligi esimene start
AG 1 rada, kohtunik Esa Muotka.
Esa rajad meeldivad mulle väga. Need on päris keerulised ja nõuavad koeralt suuri oskusi, on need ikkagi väga koeratrajektoori jälgivad ning peaksid õnnestuma kui koerajuht ise vahele ei sega. Nii ka seekord, parajalt nipikad, nõudsid keskendumist, kuid ära tegime. Hiiglama kahju oli kiige viiekast. See oli puhas minu viga, sest, ma ei öelnud kiige käsklust. Eriti õnnelik oli keerulise slaalomi sisenemise üle (kahjuks jääb see videopildist välja. Kõik läks nii kiireks, et sain kaamera kiiruga ülesse seada ja ei kontrollinud, kas terve rada näha.), see õnnestus suurepäraselt.
Kiiruseks 5,55m/sec kui kiige viieka pärast jäime 8ndaks. Midisid oli kokku 48, maxisid ka 48 ning Nèra oli neist kõige kiirem (maxide rada oli identne midide omaga)
HY rada, kohtunik Timo Teileri
Rada õppides ei meeldinud see mulle üldse. Peale slaalomit tunneli lõks ja ülitobe tõkkele saatmine, öäkk. Rada läksin jooksma sellise tundega, et mul ükskõik kuidas see läheb. Mulle HY rajad üldse ei meeldi,seega olin enda peale pahane, et ma ei suutnud oma suhtumist enne starti muuta.
No lõpetades imestasin, et tegime puhta raja ja selgus, et 50st midist olime ülekaalukalt kiiremad (hiljem selgus, et ka 48st maxist olime kiiremad). Seega esikoht ja esimene HY sert .
Ehk siis 1/50 oli tulemuseks.
AG 2 rada, kohtunik Esa Muotka
Taaskord ehtne muotkamoodi rada. Lõpuosa ei osanud ma lahendada ning mul oli 2 erinevat varianti sellele. See oli armas, et enne starte tuli kohtunik minult küsima, et mis lahenduse ma sellele välja mõtlesin. Ütlesin, et proovin eestlõikamist aga kui jään koerast tahapoole siis tagantlõikamist. Sain teada, et kohtunik oli rada planeerides mõelnud tagantlõikamist. Ka mulle tundus see planeering loogilisem, kahju oli mul sellest, et minust eemaldumise tagantlõikamise verbaalne käsklus on mul õpetamata.
Nu ja jooksu alustades tuli dsq sealt kust ma seda ei oodanud. Ma planeerisin küll ärakutsumist peale tunnelit aga mingil põhjusel seda ei teinud ja nii Nèra valele tõkkele läks. Rada oli mudiu väga ilus aga oomi ülehüpe oli õudne. No seda mulle ka Esa Muotka ütles, et kui teen eestlõikamist ja kehaga liiga pöördun siis tõmban koera poomilt ja tuleb poomi viga No tuligi! Ohh pean ikka väga kõvasti ka edaspidi treenima poomi lõppe kui ma ise teen mida iganes seal. Nèra teeb poomi hästi aga hirmus palju laseb ta minu kehakeelest ennast mõjutada.
Kokkuvõttes üliilusad jooksud. Ise olen hirmus rahul ja Nèra oli ülitubli. Videosid vaadates sain kinnitust oma tundele, et pean hakkama suuremat panust panema koera tõkke pööretele. Ta pöörab ennast ikka jube jäigalt ja suure kaarega. Tean, et ta keha võimaldab natukene ökonoomsemaid pöördeid teha, eks tuleb siis sellega tööd tegema hakata.
Läbi raskuste tähtede poole, eks!
No comments:
Post a Comment